"Rahva teenrid": Kravtšenko jätkamine riigikogus on ennekuulmatu

Foto: Erik Peinar

Toompeal meeleavaldajale autoga otsa sõitnud riigikogu liige Igor Kravtšenko ei tohiks pärast õnnetust enam riigikogus jätkata, arvasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" ajakirjanikud Mirko Ojakivi, Urmet Kook ja Aivar Hundimägi.

Kook ütles, et tema meelest on tegemist täiesti vastuvõetamatu olukorraga ning Keskerakond peaks asendusliikmena riigikogusse tulnud rahvasaadikut survestama, et ta parlamendist lahkuks.

"Ma ei saa aru, kuidas saab selline tegelane riigikogus jätkata, kes autoga sõidab tahtlikult inimesele otsa. Kui ta ise ei ole nõus lahkuma, peaks seda nõudma erakond. Küsisin seda ka Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt, aga tema vastus oli, et mees on kahetsenud ja vabandanud. Sellest ei piisa, ma ei saa aru, miks nad sellist tegevust tolereerivad," arutles Kook.

Hundimägi ütles, et Keskerakonna käitumises pole tema jaoks aga mitte midagi üllatavalt ning meenutas Kalev Kallo korruptsioonijuhtumit. Ta lisas, et erakond on rakendanud nn topeltmoraali.

Õnnetus Toompeal näitas Hundimäe hinnangul hästi ära selle, kuidas riigikogu liige ka igapäevaselt liikluses käitub.

"Kui kohtuvad mitu tonni rauda ja juht, kes tollel hetkel ei teadvusta seda tegevust, ja jalakäija, jättes kõrvale, kes need konkreetsed isikud olid, ja natuke rohkem gaasi, see inimene oleks võinud lennata kapotile ja saada palju tõsisemaid vigastusi," ütles Ojakivi.

Kook lisas, et see ei õigusta juhtunut, kui öeldakse, et tegu oli väikese kõksuga ja inimene tõsiselt viga ei saanud. Ta täpsustas, et vastupidiselt pisendab see juhtunut.

"See, mida ta tegi, oli jäle tegu ja selle tegelase jätkamine riigikogus on äärmiselt kahetsusväärne," sõnas Kook. Ta lisas, et seda hakatakse Keskerakonnale ka pidevalt meelde tuletama.

Samas arutasid saatekülalised, kas Jüri Ratas ei tee tugevaid samme seetõttu, et tal on potentsiaalselt sügisel presidendivalimistel vaja riigikogus Kravtšenko häält.

Kook ütles, et Ratase võimalik presidendiks kandideerimine ja ka saamine võiks olla meelt mööda nii Reformierakonnale kui ka EKRE-le, sest võrdväärset asendust Keskerakonna juhi kohale pärast Mailis Repsi skandaali ei paista ning et niigi toetust kaotanud erakond võib sattuda veelgi suuremasse kriisi.

Lisaks arutati ka kultuuriehitiste üle

Muu hulgas tuli saates juttu riikliku tähtsusega kultuuriobjektide ehitamisest. Ojakivile ja Koogile tundus sümpaatsena filmilinnaku rajamine, see projekt aga lõppvooru ei jõudnud. Kogu otsustusprotsess meenutas saatekülalistele aga katuserahade jagamist.

"Siin on pakutud, et peaks olema üle Eesti oluline objekt, aga võib olla ka teine lähenemine, et pigem vaadata väikestesse kohtadesse," ütles Hundimägi.

Ojakivi ütles, et praeguste projektidega tekib mitu küsimust, mis puudutavad just kultuuri rahastamist. Ühtlasi tekib ka dubleerimise oht, kui näiteks nii Tallinna kui ka Rakverre lisanduvad suured klassikalise muusika esitamiseks mõeldud kontserdisaalid, selgitas ta.

"Alternatiivselt võiks küsida, miks me peame kogu aeg mõtlema, et Tallinna ja Tartu on kuskilt väiksemast kohast vähem sõita," ütles Hundimägi ja rõhutas ka teiste piirkondade kultuuritegevuse tähtsust.

Kook selgitas, et kultuurielus on tekkinud kaks paralleelreaalsust: üks on see, mis on kultuurile tegelikult oluline ja teine on see, milliseid kultuuriobjekte tuleks poliitikute arvates ehitada. Viimase puhul mängib olulist rolli aga see, kes millises omavalitsuses parajasti võimul on.

Kui kultuuriehitised valmis saavad, tuleb neid Ojakivi sõnul ka ülal pidada ning see raha võetakse ülejäänud kultuuri arvelt. "Kas ühel hetkel kultuur ongi siis hooned, betoon ja kellu," esitas Ojakivi retoorilise küsimuse.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: