Jesse: kui eakatest on vaktsineeritud 70-75 protsenti, saavad süsti nooremad

Foto: ERR

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse sõnul leidis esmaspäeva õhtul kogunenud teadusnõukoda, et vanusegruppi 50+ saab hakata vaktsineerima siis, kui enamuse maakondade eakamatest inimestest on vaktsineeritud 70-75 protsenti.

"Teadusnõukoja soovitus oli, et valdavas osas maakondadest peab hõlmatus olema 70-75 protsenti või et me näeme, et see hakkab sellele lähenema. Ega me sellest enam kaugel pole. Meil on praegu piisavalt vaktsiinidoose järgmisteks nädalateks, et see hüpe teha," rääkis Jesse teisipäeva hommikul "Terevisioonis".

Jesse tunnistas, et on veel palju neid vanemaid inimesi, kes alles ootavad vaktsineerimise kutset, kuid järgime kahe-kolme nädala jooksul peaksid kõik üle 70-aastased saama kutse perearsti juurde.

Jesse sõnul tuleb aprillis Pfizeri vaktsiine Eestisse suurusjärgud 60-70 tuhat doosi, kuid AstraZenecat enne aprilli lõppu nii suures koguses juurde ei tule. Siiski peaks aprillikuuga vaktsiini saavaid inimesi lisanduma 100 000 ringis.

Aprilli lõpu poole peaks Eestisse jõudma ka esimesed Jansseni (Johnson & Johnson) koroonavaktsiini doosid, mis on erinevalt teistest vaktsiinidest ühedoosilised.

"Me ei saa praegu perearstikeskuste inimestele koormust veel juurde panna, et nad läheksid kodudesse vaktsineerima. Aga peagi on meile tulemas ühedoosiline vaktsiin, millega saame ka kodus vaktsineerimist korraldada. Oleme läbi rääkimas kohalike omavalitsustega, kes on korraldanud transporti hästi. Aga praegu on parim variant pakkuda vanematele sugulastele ise abi."

Jesse tunnistas, et eelmisel neljapäeval kaaluti ka 1+1 vaktsineerimist ehk et vaktsiini saaks ka see noor inimene, kes toob oma eaka sugulase vaktsineerimisele.

"See oli üks variantidest, mida keskuste juhatajatega kaalusime. Oleks meil olnud pakkuda teist vaktsiini juurde, siis oleksime seda varianti suurema tõenäosusega käiku lasknud. Aga see oli üks otsustest, mida ei saanud kiiruga üleöö teha."

Vastates küsimusele massvaktsineerimise läbikukkumise kohta Ida-Virumaal, ütles Jesse, et sotsiaalministeeriumil ei ole andmeid, et Ida-Viru arstid oleksid ise vaktsiini toime suhtes kõhklevad.

"Ka see Sputniku vaktsiini saamise soov on pigem ettekääne. Arstidel on tekkinud kahtlused, et isegi kui seda oleks pakkuda, kõheldaks ka selles. Eks me peame rohkem kohapeal rääkima, kuidas vaktsiin kaitseb haiguse eest ja selle raske kulgemise eest."

Võimalust, et Ida-Virumaal hakatakse vaktsineerima nooremaid, kelle positiivne kogemus võiks innustada ka eakamaid vaktsineerima, ei pidanud Jesse võimalikuks. "Paratamatult on praegu olukord selline, et mida rohkem nooremaid inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saame kasutada doose eakate peal. Ida-Virumaa kohta mõtleme välja eraldi lahendusi. Aga siiski läheneb ka Ida-Virumaal eakate vaktsineeritus viiendikule."

AstraZeneca vaktsiini kehva mainet eakate seas saab Jesse sõnul murda vaid sellega, et rohkem vaktsiini tegelikust kaitsest rääkida.

"Pole kahtlust, et vanemad inimesed tahaksid vaktsineerida. Aga me oleme rääkinud liiga vähe Eesti vaktsineerimise tulemuslikkusest. Kaks vaktsiinidoosi saanud inimestest on haigestunud alla 0,1 protsendi ning PERH-i ja TÜ Kliinikumi kinnitusel ei ole mitte keegi neist jõudnud ka haiglaravile ehk nende väheste haigestumine on kulgenud ka kergelt."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: