Eesliini nimekirju koostava komisjoni koosseis ja taust on salastatud

Stenbocki maja
Stenbocki maja Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Koroona vastu eelisvaktsineeritavate eesliinitöötajate nimekirju haldab ja koostab riigikantselei all tegutsev julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni büroo, mis langetab otsuseid koostöös vastutavate ministeeriumitega. Büroo suurus, koosseis ja töötajate taust on aga salastatud.

Eelisvaktsineeritavate eesliinitöötajate nimekirju asus detsembrikuus koostama sotsiaalministeerium, märtsist liikus see ülesanne aga riigikantselei pädevusse üle. Kes ja kuidas siis otsustavad selle üle, kes saavad varem vaktsineeritud, ja milline on nende pädevus ja taust?

Selgub, et see pealtnäha lihtne küsimus ei saa lihtsat vastust.

Komisjoni juhtiv riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni büroo nõunik Liana Roosmaa ütleb, et komisjoni kui sellist õigupoolest polegi, otsuseid juhivad riiklikult paika pandud prioriteedid, mis osaliselt tulenevad hädaolukorra seadusest, kus on loetletud eluliselt tähtsad teenused, mis peavad olema tagatud. Nemad aga otsustavad, kui paljudele ja mis järjekorras nende prioriteetide alusel saab vaktsiini piiratud koguste tingimustes lubada. Seda tööd ei tee nad üksi, vaid koostöös vastava valdkonna ministeeriumiga, kelle haldusala otsus puudutab.

"Kui meile esitatakse tuhat nime, siis juhul, kui valdkondlik ministeerium näeb seda vajadust, näiteks vee-ettevõtjate puhul, ja see on nende soovijatega ka läbi räägitud, siis meie sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga vaatame, mis hetkel seda teha. Sisuteadmine tuleb ministeeriumist," ütleb Roosmaa.

Inimeste hulk ja nimekiri on aga salastatud. Ta soostub vaid ütlema, et taust on pigem riigikaitseline.

"Ei saa seda arvu nimetada. Need on riigikantselei julgeolekubüroo ametnikud. Need nimed ei ole avalikud. Meid ei ole nagu olemas, ma ei saa öelda nimeliselt, kes need on. Ise nimetame end kriisireguleerimise kontaktisikuteks ministeeriumitele," ütleb Roosmaa, viidates, et seda osakonda ei leia ka riigikantselei kodulehe kontaktide alt.

Ta täpsustab, et nemad tegelevad igapäevaselt kriitiliste teenuste määratlemisega, aga mitte meditsiiniliste otsustega.

"Me ei tegele nende otsustega, kes mis vaktsiini saab, vaid me vaatame neid valdkondlikke prioriteete, kellele millises järjekorras saaks vaktsiini suunata. Meditsiiniline pool pole see, millega me tegeleme, meie sinna ei sekku," ütleb Roosmaa. "Otsused, mis vaktsiiniga süstida, mitu päeva kahe vaktsiini vahel on, on tervishoiuteenuse pakkujate ja ekspertide teha."

Kommunikatsioonihäire riigikoguga

Ometi tuli korraldus, et riigikogu liikmed tuleb vaktsineerida just AstraZeneca, mitte Pfizeri vaktsiiniga, riigikantseleist, ehkki teadlastest ja arstidest koosnev immunoprofülaktika komisjon oli märtsi keskel teinud otsuse, et alla 60-aastastele pole AstraZeneca vaktsiin soovitatav. See ju ometigi on meditsiiniline otsus?

"Riigikogu vaktsineerimist puudutav oli kommunikatsioonihäire. See otsus ei olnud, et eesliini vaktsineeritakse Pfizeri, vaid AstraZenecaga," ütleb Roosmaa. "Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poolt on tegemist soovitusega eeskätt 60+ vanuserühma AstraZenecaga vaktsineerida. Samas pole otsust ka sellisena muudetud, et see on keelatud alla 60-aastastele (intervjuu on tehtud mõni tund enne seda, kui riik peatas alla 60-aastaste AstraZenecaga vaktsineerimise täielikult - toim). See nii lihtsakoeline ka ei ole, et riigikantselei sekkus komisjoni soovitustesse. Oleme kogu aeg rõhutanud üle, et palun konsulteerige oma perearstiga üle ja kui on vastunäidustus, siis süsti ei tehta."

Roosmaa selgitab, et nende ülesanne on eesliini vaktsineerimise puhul teatud inimrühmade ettepoole toomine prioriteetide seadmisel, ja kui immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused mõne vaktsiini asjus muutuvad, tehakse ka nimekirjad jälle ümber.

Müüjad ja ajakirjanikud

Lisaks seadusest tulenevatele nimekirjadele käib nende pädevusse ka nende elutähtsate teenuste esindajate üle otsustamine, keda seaduses nimetatud ei ole.

"Näiteks mingit teenust polegi võimalik kaugusest teha, siis see on eelisnimekirja pandud. Seal nimekirjas on hästi palju inimesi, aga otsus sõltub jällegi vaktsiinitarnete poolest," ütleb Roosmaa, nimetades näitena müüjaid, keda kaubandusettevõtted on neile esitanud. Nemadki ootavad oma järge vaktsiinipuuduse taga.

"Et tagada vanemaealiste vaktsineerimine, tõmmati eesliini väga palju maha: poemüüjad, turvatöötajad jt, nende mahtude pealt oleme eesliini vähendanud. Kõik tahavad, et nende valdkond oleks laialdasemalt vaktsineeritud," selgitab Roosmaa.

Müüjate ja turvatöötajatega võrreldava näitena võiks tuua ka ajakirjanikud - reporterid ja fotograafid -, kes ei saa oma tööd kodust teha ja peavad end ülesandeid täites iga päev paratamatult ka ohtu asetama.

Nii erameediat esindav Eesti Meediaettevõtete Liit kui ka ERR on esitanud riigikantseleile oma nimekirja töötajatest, kelle vaktsineerimist peab prioriteetseks. Kui meedialiit sai vastuseks viisaka, ent mittemidagiütlevad kirja stiilis "täname, vaatame", siis ERR-i esitatud nimekirjast tõmbas komisjon sisuliselt kõik nimed maha, jättes alles üksnes 28 tehnilist töötajat, kelleta kaoks pilt ja heli. Nimekirja ei jäänud aga ühtegi ajakirjanikku ega fotograafi, kes käivad igapäevaselt võtetel, et edastada ka riigi jaoks olulist teavet kodanikeni.

"See, et öeldi, et eelisjärjekorras vaktsineeritakse tehnikuid, ei tähenda, et nimekirja ei võiks mingil hetkel ajakirjanikele laiendada. Siin taga on vaktsiinipuudus," selgitab Roosmaa.

Ka kaitsevägi peab ootama

Ka kaitsevägi ootas käesolevaks nädalaks kaitsesüste, mis jäid aga tulemata. Kui palju tulemata jäi, ei soovi keegi täpselt öelda, kuid ERR-ile on väidetud, et jutt on kokku ligi tuhandest kaitsevaldkonnale saamata jäänud vaktsiinidoosist. Vaktsiinid saavad siiski kätte rahvusvahelistele sõjalistele missioonidel suunduvad kaitseväelased, sest nemad on kaitsevaldkonna vaktsineerimiskavas prioriteetne grupp. Aga neid on üldpildis vähe.

Roosmaa sõnab, et nii ajakirjanikke kui ka kaitseväelasi puudutavad vaktsineerimisotsused on tehtud kõik valdkondlike ministeeriumite esindajatega koostöös ja läbirääkimiste tulemusel.

"Välismissioonidele minejad on väga kindel grupp, lähteriigis ei pruugi olla meditsiiniteenus nii hea. Kui saame, siis jätkame ka kõigi teiste vaktsineerimist kaitseväes," kinnitab Roosmaa. "Nii vanglad kui ka kaitsevägi on kinnised asutused, kus viirus levib teistmoodi, aga nad suudavad ilmselt just oma kinnisuse tõttu oma nakkuskordajaid paremini hallata."

Roosmaa tõdeb, et taotlusi kedagi eesliinina käsitleda tuli kümme korda rohkem kui vaktsiini selleks eraldada oleks.

"Me ei suuda ära teenindada kõiki soove. Prioriteetide määramine käib läbi selle, et püüame hoida ühtset joont, et valdkondades oleks ühte tüüpi inimesed vaktsineeritud, mitte nii, et pärast küsitakse, miks teil on vaktsineeritud need ja meil need," ütleb Roosmaa.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: