Märtsi keskel otsustas valitsus, et eesliini töötajaid vaktsineeritakse AstraZeneca vaktsiiniga. Tegemist oli poliitilise otsusega, sest vaktsiini maine oli kannatada saanud ja riik otsustas sellega näidata avalikku usaldust selle preparaadi vastu.

Hiljem, kui üle Euroopa otsustati, et AstraZeneca vaktsiini alla 60-aastastele siiski ei süstita, jooksis seetõttu ummikusse ka eesliini töötajate vaktsineerimine. AstraZenecaga seda enam teha ei saanud, ent teisi vaktsiine polnud selleks piisavalt ning prioriteediks oli vanemaealiste kaitsepookimine. Nii jäigi eesliini vaktsineerimine teadmata ajaks soiku.

Märtsis liikus eesliini vaktsineeritavate nimekirja koostamine sotsiaalministeeriumi alt riigikantselei alla, kes hakkas koos vastutavate ministeeriumitega nimekirju koostama, kes ikkagi eesliinist ennaktempos vaktsineerida tuleb.

Sel nädalal avaldatud uuendatud vaktsineerimiskava jäi eesliini töötajate koha pealt üldsõnaliseks ja ähmaseks. Ühest tabelist nähtus, et eesliini vaktsineerimine algab pärast riskirühmade vaktsineerimist ja eelneb üldpopulatsiooni vaktsineerimisele. See ajaraam on aga väga napp, arvestades, et kuni aprilli lõpuni toimub vanemaealiste vaktsineerimine, mais riskirühma vaktsineerimine ning samuti maikuust avatakse jupi kaupa (vanematest nooremate poole liikudes) juba ka üldpopulatsiooni vaktsineerimine.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles terviseameti pressikonverentsil, et riigikantselei esitab koos sotsiaalministeeriumiga neljapäeval valitsusele konkreetse ettepaneku, millal, millises tempos ja milliste vaktsiinidega eesliini vaktsineerimisega jätkata saab. Valitsus arutab seda neljapäevasel kabinetiistungil.