Valitsus uuendab vaktsineerimiskava järgmise nädala jooksul

Foto: Priit Mürk/ERR

Valitsus arutab neljapäeva pärastlõunal vaktsineerimiskava muutusi AstraZeneca vaktsiini puudutava otsuse valguses, ent eesliini vaktsineerimine on praeguseks sisuliselt seisatud. Uuenenud vaktsineerimiskava on plaanis järgmisel nädalal heaks kiita.

"Vaktsineerimise fookus on vanemaealisetel ja riskirühmal, vähem eesliinil," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik valitsuse pressikonverentsil. "Eesliini vaktsineerimisega edasiminekut arutatakse pärastlõunal kabinetis."

Kuna eesliini vaktsineeriti eeskätt AstraZeneca vaktsiiniga, siis immunoprofülaktika ekspertkomisjoni otsus selle manustamine alla 60-aastastele praegu lõpetada jooksutas ummikusse ka selle sihtrühma vaktsineerimise. Ent mitte ainult. Isegi kui otsust poleks tulnud, oleks AstraZenecaga kriitiliseks läinud - koguste pärast.

"Sel nädalal tuli Astra Zenecat 0, järgmise nädala tarne on 4800. Algselt lubati seda kahe nädala peale kokku umbes 20 000, nii et kui tahta teha taas suurvaktsineerimist, siis ongi alles aprilli lõpus/ mai alguses järgmine võimalus, aga seda peab alles arutama, kas ja mis kujul seda teha, juhul kui AstraZeneca tarne üldse peab, sest selle ja järgmise nädala graafik näiteks ei pidanud," selgitas Kiik ERR-ile.

Riigi põhikurss on ära vaktsineerida praegu vähemalt 70 protsenti üle 70-aastastest. Eesmärk on sellega aprilli lõpuks ühele poole saada. Nende jaoks AstraZeneca sobib, rasketest kõrvalmõjudest pole selles vanuserühmas teada antud. Lisaks vaktsineeritakse vanemaealisi ka kõigi teiste EL-is müügiloa saanud vaktsiinidega, lisaks Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinile peaks kümne päeva pärast lisanduma ka Jansseni vaktsiin.

Teises kvartalis ehk aprillist juunini peaks Eestisse jõudma umbes 400 000 doosi AstraZeneca, 400 000 doosi Pfizer/BioNTechi, 100 000 doosi Moderna ja 100 000 doosi Jansseni vaktsiini. Kokku niisiis miljon doosi.

"Neid doose on piisavalt, saame pakkuda vaktsiini kõigile täiskasvanutele, kes seda soovivad. Kolmandas kvartalis on vaktsiine tulemas sama palju või isegi rohkem," ütleb Kiik. "Peame tihedaid läbirääkimisi tarnete kiirendamiseks."

Eesmärk on liikuda vaktsineerimisega vanuserühmi pidi järk-järgult allapoole. Kui üle 70-aastaste vanuserühmas on saavutatud 70-protsendiline hõlmatus, võetakse ette 60-70-aastaste vaktsineerimine; kui nendega on sama hõlmatus saavutatud, siis 50-60-aastased jne.

Vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärgid on vahepeal tõusnud. Seetõttu on uueks sihiks võetud 70 protsenti. Algsed sihid pandi paika aastavahetuse paiku, kui vaktsiine veel vähe oli ja polnud selge, millal neid rohkem hakkab tulema.

Valitsuse plaan on, et juuni lõpuks saaks 70 protsenti täisealisest elanikkonnast vaktsineeritud ühe doosiga ja sügiseks kahe doosiga.

"Numbrite taga on selged arvutused tarnegraafikute kohta. Küsitluste järgi on 75 protsenti inimestest vaktsineerimisest huvitatud, meie eesmärk ongi kindlasti 70 protsenti neist ära katta," ütleb Kiik. "Kasutame kõiki müügiloa saanud vaktsiine, järgides kehtivaid soovitusi."

Seda, et uute soovituste valguses AstraZenecat kõvasti üle hakkaks jääma ja olemasoleva vaktsiinikogusega midagi teha pole, Kiik ei pelga.

Üle 60-aastaseid on enam kui 200 000, keda saaks AstraZenecaga vaktsineerida. Lisaks ootab oma teist AstraZeneca doosi 110 000 alla 60-aastast inimest.

"AstraZeneca puhul on dooside vajadus veel maksimaalselt 200 000-300 000 doosi, mida saaks kasutada. Alla 60-aastaste puhul on küsimus, milliseks kujuneb Euroopa ravimiameti lõplik suunis ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus. Infot ja teadmist tuleb kogu aeg juurde võimalike terviserikete ravi ja neile reageerimise kohta, soovitused võivad veel muutuda," ütleb Kiik.

AstraZeneca vaktsiini on tehtud siiani üle 70-aastastele ligi 14 000 doosi, 60-70-aastastele ligi 36 000 doosi. Seega on üle 60-aastased saanud siiani ligi 50 000 doosi AstraZenecat.

"Need 70+ vanuses inimeste vaktsineerimised AstraZenecaga on tehtud pärast soovituste muutmist (algselt oli soovitus üle 70-aastaseid AstraZenecaga mitte vaktsineerida, sest vaktsiini mõju vanemaealistele polnud piisavalt uuritud - toim)," toob Kiik esile.

Seega ta ei pelga, et üle 60-aastased massiliselt AstraZeneca vaktsiinist keelduma hakkaksid, mis venitaks vaktsineerimistempot ja pidurdaks ülejäänud elanikkonna vaktsineerimist.

"Olen optimistlik, et Eestis on kümneid tuhandeid 60+ ja 70+ vanuses inimesi, kes on valmis end mis tahes müügiloa saanud vaktsiiniga vaktsineerima," ütleb Kiik.

Kiige sõnul pole kahtluse raasugi, et AstraZeneca vaktsiinid üle jääksid. Kui need Eestis kaubaks ei peaks minema, saab neid kas edasi annetada või müüa. Ka praegu leidub riike, kes oleksid valmis ära ostma kogu Eesti laovaru, sest meie kogused on enamike teiste riikide populatsioonidega võrreldes kaduvväikesed.

Samas möönab Kiik, et ajaks, mil järg jõuab nooremate kui 60-aastasteni, tuleb vaktsiinide täpne kasutuskord paika panna, juhul kui soovitused AstraZenecale taas ei muutu.

"Toome välja kehtivad soovitused ja juhised, eesmärgid vanuserühmade kaupa, palju on vaja vaktsiinidoose ja hõlmatuse numbreid," lisab Kiik uuendatud vaktsineerimiskava kohta.

Kiik toetab ka Tartu Ülikooli rektori, neurokirurgia professori dr Toomas Asseri välja öeldud mõtet, et AstraZenecaga võiks jätkuvalt vaktsineerida kõiki, kes selleks soovi avaldavad pärast nende põhjalikku teavitamist, juhul kui teadaolevaid vastunäidustusi selleks ei ole.

"Enne vaktsineerimist teavitatakse inimest põhjalikult potentsiaalsetest vastunäidustustest ja kõrvalmõjudest ning siis saab inimene langetada ise kaalutletud otsuse. Kasutegur on sellega mõõtmatult kõrgem," leiab Kiik. "Aga lähiajal on see niikuinii pigem erand ja norm on eakamate inimeste vaktsineerimine."

Kiik toonitab, et ravimiohutuse küsimused jäävad puhtalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni pärusmaaks, poliitikud seda üle võtma ei hakka. Ekspertkomisjoni soovituse kohaselt tuleks kõik alustatud AstraZeneca vaktsiinikuurid lõpule viia vastavalt kokku lepitud graafikule.

"Kui ei ole ilmnenud tõsisemaid tervisemuresid pärast esimest doosi, siis pole alust ka arvata, et need ilmnevad pärast teist doosi," ütleb Kiik.

Uusi vaktsineerimiskuure alla 60-aastastele vaikimisi AstraZenecaga enam ei alustata.

Kiik toonitab, et vastuoluline info, mis mitu korda päevas AstraZeneca kohta ilmub, ei ole ainult Eesti küsimus.

"Sarnases olukorras on kogu Euroopa: riigid on kord lõpetanud, siis jälle taastanud, siis kehtestanud ülempiiri ja siis alampiiri AstraZeneca vaktsiinile. Eesti on võrreldavas olukorras, kuigi me pole nii must-valgeid otsuseid kordagi teinud," ütleb Kiik.

Euroopa riigid püüavad nüüd jõuda ühise arusaamani, kuidas AstraZeneca vaktsiiniga edasi minna.

"Ootus on, et antaks selgem suunis. Riigiti on palju erinevaid lähenemisi," põhjendab Kiik.

On riike, kes teevad AstraZeneca vaktsiine kõigis vanuserühmades, on neid, kes ei tee seda vaktsiini üldse ja on kasvav hulk riike, kes on pannud vanuselise alampiiri. Ka see piir on riigiti erinev.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: