Kallas: pean vajalikuks luua meditsiinitöötajate reserv

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Peaminister Kaja Kallas (RE) tegi riigikogu ees poliitilises avalduses koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast rääkides ettepaneku luua meditsiinitöötajate reserv. Riigikogu opositsioon heitis aga Kallasele ette, et kuna valitsus saatis riigikogu liikmetele kava samaaegselt arutelu algusega, ei ole võimalik selle üle arutelu pidada.

Kallas rääkis, et meditsiinitöötajate reserv töötaks sarnaselt kaitseväe reservile.

"Kuna see kriis on eelkõige olnud tervishoiukriis, siis suurimaks kitsaskohaks on haiglate toimepidevus ja suurim puudus on tervishoiutöötajatest. Seetõttu tahan rõhutada vajadust luua meditsiinitöötajate reserv," ütles Kallas.

"See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi. Nii et tervishoiukriisi korral on meditsiinitöötajate reservi kuuluvatel inimestel kriisiaja ülesanded ja neid saab operatiivselt meditsiinipersonalile appi kutsuda. Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole," lisas peaminister.

Mart Helme (EKRE) küsis reservi loomise detailide kohta. "Kus see reserv hakkab olema? Kas Soomes? Või kuidas selle komplekteerimise alused saavad olema? Mismoodi te kavatsete teha, kas luua mingisuguse registri? Kes selle registri loob, mis on selle registri loomise tähtaeg, palju see maksma läheb? Ja kõik need detailid – on teil ka selles osas selgus juba olemas?"

Kallas vastas, et see on pikemaajalisem plaan, mida tuleb edaspidi arutada. "Mida me oleme õppinud praegu sellest tervisekriisi lahendamisest, on see, et meil on tulnud appi küll meditsiinitudengid, küll parameedikud. Need inimesed kõik on meile teada ja me saame tekitada andmebaase ja me peaksime tekitama ka võimaluse inimestel ennast koolitada jne, aga see ongi pikem plaan, mida tuleb detailselt arutada. Praegu on ta ainult idee vormis ja nii detailsetele küsimustele ma hetkel valmis vastama ei ole," lausus Kallas.

Kallas pidi riigikogu ees tutvustama valitsuse koostatud koroonaviiruse kriisis käitumise juhiseid kajastava nn ohutasemete valgusfoori, mida Kallas on nimetanud ka Valgeks raamatuks ja mille ametlik nimi on Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes.

Riigikogulased Urmas Reinsalu (Isamaa) ja istungit juhatanud Martin Helme (EKRE) ütlesid, et nendeni ei ole see kava jõudnud ning seetõttu ei saa ka selle üle riigikogu saalis arutleda. Mõni minut hiljem jõudis vajalik dokument siiski riigikogulaste postkastidesse.

Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ütles, et kuivõrd dokument jõudis parlamendiliikmete postkastidesse arutelu alguses, siis ei ole keegi jõudnud sellega tutvuda ja seetõttu arutelu pidada ei ole võimalik.

Urmas Reinsalu heitis dokumendile ette, et see ei sisalda plaani koroonaviiruse kriisist väljumisest.

Kaja Kallas rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et Valge raamat on alusdokument diskussiooni alustamiseks. Ta märkis, et see ei ole piirangute kaotamise plaan.

Koroonaviiruse tingimustes ühiskonnaelu korraldamise kavas on kirjeldatud ka viiruse leviku tõrjumiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks mõeldud lühiajalised tegevused, mis algatatakse juba sel aastal ja mida rahastatakse valdavalt tänavusest lisaeelarvest, ning pikemaajalised tegevused, mille ellu viimiseks ja soovitud tulemuseni jõudmiseks võib kuluda mitu aastat.

Dokumendis kirjeldatud põhimõtetest ja riskitasemetest lähtub ka piirangute leevendamise kava, mille valitsus paneb koostöös teiste riigiasutustega paika järgmisel nädalal. Piirangute leevendamise kava näeb eri riskitasemete puhuks ette piirangud ja leevendused, mida valitsus kaalub näiteks kaubanduses, teeninduses, huvihariduses ja -tegevuses, haridusasutustes ning avalikes kohtades vastavalt viiruse leviku olukorrale ning tegevuste iseloomule.

Koroonaviiruse mõjude leevendamise kava kinnitab valitsus pärast avalikku konsultatsiooni 22. aprillil ning selle elluviimist koordineerib riigikantselei.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: