Pikka aega oli Tallinna börsil vaikelu ja tõuse võis leida pigem välisbörsidelt. Nüüd on Tallinn ärganud ning märgata on just väikeinvestorite huvi.

Ralli Tallinna börsil käib üsna sarnast sammu kogu maailma aktsiaturgudega.

"Tallinna börsi tootlus ei erine väga palju maailma teistest turgudest. Kui vaatame kaheaastast ajahorisonti, mis algab enne koroonakriisi, siis on maailma aktsiaindeksid tõusnud ca samapalju kui Tallinna börs. Pole midagi erakordset. Kui vaatame ühe aasta tootlust, siis seal taga just see kriisi põhi, mis oli selgelt suur pessimism," kommenteeris varahaldusfirma Avaron analüüsiosakonna juhataja Rain Leesi "Aktuaalsele kaamerale".

"Varasemalt on Tallinna börs maailma indeksitele alla jäänud, kuid viimasela ajal on hakanud isegi ületama USA indeksit," lisas LHV väärtpaberiturgude nooremanalüütik Raido Tõnisson.

"Muu maailm on juba selle tõusu läbi teinud. Tallinn pikalt vindus ja nüüd on siis justkui muule maailmale järgi jõutud," tõdes investor Jaak Roosaare.

Coop Panga aktsia hind on aasta algusest tõusnud 89,21 protsenti, Harju elektri aktsia 71,04 protsenti ja seal olid mõjutajateks uudised koostööst etttevõttega Skeleton. Ka ehitus ja kinnisvaraarendus näitavad kasvu: Merko Ehituse aktsia on kerkinud 65,12 protsenti, Nordeconi aktsia 39,47 protsenti, Arco Vara 38,02 protsenti ja LHV Group 27,69 protsenti.

Alternatiivturul noteeritud kerisetootja Saunum Grupi aktsia on praeguseks tõusnud suisa 172 protsenti.

Kiire tõusu taga on kogu maailmas madalad intressimäärad, valitsuste helded rahasüstid kriisist taastumiseks ja suur kogus turule kippuvat vaba raha. Näiteks kasvas Eesti kodumajapidamiste deposiitide maht aastaga 15 protsenti, jõudes rekordtasemele.

"On näha, et börsidel on kasvanud jaeinvestorite osakaal ja huvi. Eelmisel aastal Tallinna börsil kasvas väärtpaberikontode arv üle 20 protsendi. See pole ainult Eesti fenomen. Igal pool on näha, et börsidel jaeinvestorite aktiivsus kasvab," kommenteeris varahaldusfirma Avaron analüüsiosakonna juhataja Rain Leesi.

"Tehingu aktiivsus, keskmise tehingu suurus on jäänud üsna samale tasemele võrreldes varasemaga. Peamiselt on seda vedanud jaeinvestorid," lisas LHV väärtpaberiturgude nooremanalüütik Raido Tõnisson.

Lõputult aktsiahinnad sellise hooga muidugi kihutada ei saa.

"Lõputult iga päev aktsiahinnad 5-10 protsenti tõusta ei saa, täna oli juba näha väiksemat langust ka. Aga ma arvan, et pikemas perspektiivis on ikkagi aktsiaid piiratud hulk ja raha tuleb järjest peale nii et pigem võiks arvata, et aasta pärast on hinnad veel kõrgemad kui praegu," kommenteeris investor Jaak Roosaare.

"Pikaajalise ajahorisondiga investorile ma ei ütleks, et täna on investeerimiseks halb aeg. Neid võimalusi endiselt leidub, aga börsid ei tõuse kunagi otsejoones," toonitas Rain Leesi.

Raske on hinnata pensionireformi mõju aktsiaturule. Ühelt poolt jõuab osa teisest sambast väljavõetud rahast ilmselt ka börsile. Teisalt on fondihaldurid sunnitud raha väljamaksmiseks aktsiaid müüma.

Samal ajal on Riia börsil läinud kehvemini. Tõus küll aasta alguses oli, kuid märtsi alguses saabus langus. Vilniuse börsi tulususindeks on aga seisnud paigal, umbes viie protsendi tasemel, viimastel päevadel on olnud kerge tõus.