USA president Joe Biden otsustas pärast mitut massitulistamist ametiaja esimestel kuudel astuda samme karmimate relvaseaduste suunas. "Relvavägivald on selles riigis epideemia ja see on rahvusvaheline häbiplekk," on Biden öelnud.

Presidendi plaani järgi kavatsetakse liigitada tulirelvade hulka kodus valmistatud seerianumbrita relvad, mis pannakse kokku poes müüdavate komplektide järgi. Nende ostmiseks ei ole tihtipeale vaja taustauuringut. Samuti soovib Valge Maja reguleerida stabiliseerivate käetugede müümist, millega on võimalik muuta püstoleid lühikese rauaga relvadeks. Seda kasutas ka Colorado tulistaja, kes tappis möödunud kuul toidupoes kümme inimest.

"Üks tüüp kasutas väidetavalt AR-tüüpi relva küljes käetuge, seega see keelatakse kõigi jaoks. See jääb mulle arusaamatuks," kommenteeris Georgia Carry relvaõigusorganisatsiooni juht Jerry Henry.

"Kui oleks midagi muud, mis põhjustaks nii palju surmasid nagu relvavägivald, siis üritaksime leida viise, kuidas rahvatervise seisukohalt seda olukorda lahendada, aga me suhtume sellesse kui poliitilisse, erakondlikku, ideoloogilisse, grupitunnetuslikku küsimusse. See muudab väga keeruliseks tegelike lahendusteni jõudmise," ütles Indiana ülikooli professor, relvavägivalla ennetuskampaania Brady endine juht Paul Helmke.

Tema sõnul rahustavad Bideni otsused relvaseaduste eest võitlejaid, kes tegelikult ootasid mingisugust tegevust juba presidendi esimesel ametipäeval.

"Nii president kui ka asepresident on öelnud, et nad tahavad kuidagi seda probleemi lahendada, aga ma tean, et mõned inimesed olid juba pettunud, sest midagi polnud tehtud. Loomulikult on Washingtonis väga keeruline midagi ära teha," ütles Helmke.

Presidendi käigud on aga piiratud ja laiaulatuslikumateks seadusteks peaks mängu astuma kongress. Esindajatekojas on vastu võetud mitu relvastuskontrolli eelnõu, millest ühega soovitakse nõuda tasutauuringuid pea iga relvatehingu puhul. Vabariiklaste hinnangul on aga demokraadid läinud liiga kaugele, mistõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et eelnõu praegusel kujul senatis kuhugi jõuaks.

"Ma olen valmis arutama selle üle, kuidas lahendada probleemi, et inimesed, kes on iseendale ohtlikud, omavad relva. Ma olen valmis taustauuringuid mõistlikul viisil laiendama," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham.

Juba arutluse all olevad piirangud on alles jäämäe tipp. Administratsiooni eesmärk on keelustada osade poolautomaatrelvade ja suure mahutavusega padrunisalvede müük. See läheb vabariiklaste arvates vastuollu põhiseaduse teise parandusega, mis annab ameeriklastele õiguse relvi omada ja kanda.

"Iga päev kasutavad inimesed USA-s relva, et kaitsta oma äri ja perekonda. Igal aastal tuhandeid kordi. Ma töötan demokraatidega, et kehtestada mõistlikke relvaseaduseid, aga ma ei nõustu USA ajaloo radikaalseima plaaniga, millega võetakse seadusekuulekatelt kodanikelt ära põhiseaduse teise parandusega seatud õigused ja seda lootuses, et kurjategijad peavad sellest samuti kinni," rääkis Graham.

"Kahjuks tundub olevat päris laialdane arvamus, et igasugused tulirelvadega seotud piirangud on põhjendamatud ja minu arvates ei ole see realistlik. Näiteks ei tohi inimesed omada granaadiheitjat. Seega, ma arvan, et on võimalik kehtestada piiranguid, mis ei ohustaks täielikult põhiseaduse teist parandust," sõnas Indiana ülikooli professor Tom Stucky.

Stanfordi ülikooli õigusprofessori John Donohue sõnul tuleks mõelda sellele, et kui põhiseaduse teine parandus loodi, siis oli relvastus hoopis teine.

"Kui vaadata relvi, mis olid saadaval 1791. aastal, siis ükski neist ei oleks viinud massitulistamiseni. Musketi laadimine võttis aega 30 sekundit. Tänapäeva relvad, nagu näiteks Daytoni tulistamise puhul, on nii võimsad, et mõne sekundiga on võimalik tulistada 30 inimest," rääkis Donohue.

Karmimate relvaseaduste pooldajad rõhutavadki, et sellised relvad, mis on tegelikult mõeldud sõjaolukorras kasutamiseks, ei tohiks olla tavainimestele kättesaadavad.

"Näiteks AR-15, mida nii mõnedki massitulistajad on kasutanud, loodi Vietnamis lahingus kasutamiseks ja kui vaadata kaitseministeeriumi kirjeldusi, kui tõhus oli see taparelvana, siis see on tõesti hämmastav," tõdes Donohue.

"Nad üritasid neid relvi keelustada 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses ja statistika näitas, et see ei muutnud midagi. Ma arvan, et see lihtsalt suruks äritegevuse põranda alla," kommenteeris Utah osariigi relvamüüja Aaron Turner.

Nii mõnedki osariigid on olnud karmimate relvaseaduste kehtestamisel edukamad kui föderaalvalitsus. Paul Helmke meenutas, et kõige lähemale jõuti pärast 2012. aasta Sandy Hooki algkooli tulistamist. Toona tutvustatud kaks eelnõud kukkusid lõpuks senatis läbi, sest ei suudetud koguda 60 häält, mida oleks vaja ka praeguste senati reeglite järgi. Kümne vabariiklase meelemuutust ei tasu aga Helmke arvates oodata.

"Meie üldine suhtumine on mitte midagi teha ja oleme seda teinud põhimõtteliselt Columbine'i koolitulistamisest saati ja ma kardan, et teeme seda ka edaspidi," märkis Helmke.

"Põhiseaduse teine parandus on väga võimas, see on juurdunud meie rahvusesse ja see jääb sinna," ütles ThinkTech Hawaii analüütik Winston Welch.