Lutsar jääb piirangute leevendamisest rääkides ettevaatlikuks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Esiene stuudio: Irja Lutsar

Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar jääb piirangute võimalikust leevendamisest rääkides väga ettevaatlikuks ning rõhutab, et koroonaviiruse leviku näitajad on Eestis seni veel üsna vähe paranenud. Esimeste avatavate asutustena nimetab Lutsar koole, seda eriti madala nakatumisega saartel ja Lõuna-Eestis. Lutsar kritiseerib ka Eesti vaktsineerimise kulgu, kus eakate arvelt on ebaproportsionaalselt palju vaktsineeritud nooremaid inimesi.

Selge on see, et enne 26. aprilli mingeid leevendusi tegema ei hakata. Aga kas esmaspäeval, 26. aprillil, päev pärast koolivaheaega võiks vähemalt algkooli avada?

Jah, kool on kindlasti esimene, mis avamisele minna võiks. Kuidas täpselt ja missugused klassid - see vajab veel arutelu ja me peame veel vaatama, mis siin kahe nädala jooksul toimuma hakkab. Aga jah, koolid piirkondades, kus nakatumine on suhteliselt madal, eriti ma pean silmas saari - nii Saaremaad kui Hiiumaad - aga ka Lõuna-Eestit. Aga me peame siiski veel vaatama, mis siin toimuma hakkab.

Sest Saaremaa ja Lõuna-Eesti väikeste koolide puhul pole ka üldse põhjust hoida kõiki lapsi kodus. Tallinna ja üldse Põhja-Eesti puhul, kus on kõrged nakatumisnäitajad, on arusaadav, et kõiki võib-olla korraga ei saa kooli lubada, aga algkooli ilmselt võiks?

Jah, kui üldse midagi, siis algkoolid ja väiksemad lapsed. Jah, väiksed Lõuna-Eesti koolid, kus lapsi on vähe. Praegu me läheme niisugusesse hooaega, kus ilmselt ka tunni ajal võivad aknad lahti olla ja tuulutamise moment on palju parem kui jaanuaris. Ka teadusnõukojal on väga suur mure sellepärast, et laste haridus kannatab.

Aga teatud piirkondades on nakatumine ikkagi veel väga kõrge, vaatame, mis kahe nädalaga juhtub.

Kas see võiks puudutada ka laste huviharidust, eriti seda, mis toimub õues? Sest praegu võib õues teha ju sisuliselt ainult individuaaltreeninguid või 2+2 vormis trenne. Arvestades seda, et ilmad on praegu hoopis teistsugused, kui olid veebruarikuus, siis kas saaks teha trenne ja liikumisi ka suuremas grupis?

Jah, seda me arutasime ka, et kui lapsed lähevad juba kooli, siis huviharidust ja paljusid treeninguid saab ka õues teha. Arvestades, et laste vähene liikuvus on ka suur probleem ja kui kooli minnakse, siis ka osa tunde saab õues teha - kasvõi loodusõpetuse tundi või miks mitte mitte ka laulutundi, kehalisest kasvatusest rääkimata. Jah, paranevat ilma tuleb kindlasti ära kasutada.

Kas õues võiks alates maikuust hakata lubama ka igasuguseid muid tegevusi? Mõtlen mitte ainult huviharidust, aga näiteks kui on vanalinnas kohvik, millel on terrass, siis kas seal võiks lubada ka kohapeal söömist - kas kõike seda, mida õues saab teha, võiks juba lubama hakata?

Me arutasime tõesti ka terasse ja õues toimuvaid täiskasvanute üritusi ning leidsime, et meil on esialgu õigem minna edasi lühemate sammudega - vaatame kõigepealt, mis juhtub koolidega ja siis sealt edasi. Õueterrasside ja söömise kohtade [avamine] mingitel piiratud aegadel, et inimesed ei kaotaks enesekontrolli, on kuskil järgmises ringis.

Aga muidugi teeb kõik otsused valitsus, see on valitsuse otsustada, teadusnõukoda ei pane midagi kinni, ega tee ka lahti.

Hästi palju nurinat on inimeste poolt, kes tahaks hakata aiandusega tegelema, aga ehitus- ja aianduspoed on kinni. Kas neile poodidele võiks ikkagi teha erandi arvestades aastaaega?

Jah, teadusnõukoda soovitas ka, et väga palju seda, mida aeda istutatakse, saab ka õues müüa, et seda ei pea üldse sees müüma. Just eile arutasime, et tomatitaime ei saa enam juulis istutama hakata. Ja väga paljudel inimestel on aiad ja aiatöö on kindlasti ka psühholoogiliselt väga tervendav, sest ega aasta otsa kestnud piirangud ei ole kerged taluda. Nii et jah, just eriti neid aiakaupu, mida saab väga hästi ka õues müüa, ei pea tingimata siseruumidesse kogunema.

- Kas aiandus- ja ehituspoed võiks siis juba varem kui 26. aprillil lahti teha? Mis see teie soovitus oli?

Meie soovitus on, et enne 26. aprilli ikkagi mitte midagi teha. Sest osad poed on kuidagi suutnud korraldada, et nad saavad mingil määral neid taimi juba ka õues müüa - drive-in või mis neil on - mingid variandid on ju ka praegu olemas.

Sest meie olukord on ikka väga habras - see, kui numbrit praegu ka natukene alla lähevad või kui vaatame positiivsete testide protsenti - siis ega see nüüd meil väga madal ei ole, oleme endiselt üks kõrgemaid Euroopas. Nii, et peame väga hoolega vaatama. Kindlasti on meil ka testimata inimesi ja seetõttu need numbrid, mis meil praegu on, võivad paista ilusamad, kui nad tegelikult on.

Mis teadusnõukoja prognoos üldse on, kas suudame samasuguses rütmis nakatumisi vähendada ka lähinädalatel või saabub selline platoo nagu oli põhimõtteliselt jaanuari keskpaigas?

Selle nädala langus oli madalam kui eelmise nädala langus ja me väga loodame, et see ei ole see platoo, kuhu me seisma jääme. Aga paratamatult kunagi platoo tekib. Nüüd sõltubki, kuivõrd me niisugust langust suudame säilitada, et [nakatumiskordaja] R püsiks alla 1 ja isegi 0,8 peal, kus ta praegu on. Siis langus tekib, aga kui R hakkab tõusma ja jõuab uuesti 1 ligi, kus ta oli jaanuaris, siis platoo jääb ja võib ka kõrgele tasemele jääda. Nii, et ega midagi ei ole veel möödas - see, et paar nädalat on olnud madalamad numbrid, see ei tähenda tegelikult veel midagi. Kuigi langus on väga positiivne, eriti pean silmas Tallinnat ja Harjumaad, kus langus on olnud päris korralik.

Ida-Virumaal on vaktsineerimise tempo oluliselt aeglasem kui mujal Eestis. Ma näen dokumendiregistris kogu aeg kirju, milles Ida-Viru suurettevõtted kirjutavad valitsusele, et võiks kaevurid eraldi ära vaktsineerida ja korraldaks selleks suurtes töökollektiivides vaktsineerimisi. Arvestades, et sealsed vanemad inimesed on eriti ettevaatlikud, siis mis te sellest mõttest arvate, et teeks sellele piirkonnale erandi? Muidu jääb Ida-Virumaa meile nagu pommiks jala külge, sest kui mujal saame vaktsineerimise kiiresti tehtud ja näitajad langevad, siis seal on teistsugune töökohtade struktuur ja väga palju suuri kollektiive.

Me peame jälle mõtlema, mida need vaktsiinid teevad. Vaktsiinid väldivad ennekõike rasket haigust, vaktsiinid tõenäoliselt väldivad ka mingil määral viiruse edasikandmist. Neid uuringuid on veel väga vähe, ainuke praegu saadaolev - Šotimaa tervishoiutöötajate leibkondade uuring - ütles, et nendes leibkondades vähenes nakatumine 30 protsenti. Uurijad ise ütlevad, et tõenäoliselt siiski see protsent võis olla kuskil 50, sest inimesed nakatuvad ka mujal kui ainult ainult kodus.

Ikkagi - need vaktsiinid on väga head raske haiguse ärahoidmisel ja seetõttu me peaksime ka Ida-Virumaal panema rõhku mitte noortele kaevuritele, mis on kindlasti ka väga oluline, aga sellele, et nende kaevurite vanaemad ja emad, isad ja vanaisad saaksid vaktsineeritud.

Kui meil on väga oluline vähendada haiglate ja intensiivravi koormust, mis tegelikult ei ole ju veel üldse langenud ja vähendada ka suremust, mis ka pole langenud, siis me peame ennekõike panema rõhku sellele, et meil saavad ära vaktsineeritud vanemad inimesed. Siis me tuleme nagu astmete kaupa alla.

Kui vaatame eduriike nagu Iisrael ja Ühendkuningriik, siis nad tegid väga rangelt seda strateegiat, kus kõigepealt vaktsineeriti 80-aastased ja vanemad inimesed, siis 70-79-aastased, siis 60-69-aastased ja nii edasi.

Meil on natukene segamini läinud, et milleks see vaktsiin tegelikult loodi. Vaktsiin loodi ennekõike selleks, et vältida rasket haigust, mida kõige rohkem juhtub eakatel, haiglate ülekoormust ja sellest raskest haigusest siis tulenevaid hilisemaid kaugtulemusi.

Mul on väga hea meel nentida, et just eelmisel nädalal on ka meie vaktsineerimise protsendid ja sealhulgas ka eakamates põlvkondades, sealhulgas ka Ida-Virumaal, väga tõhusalt üles läinud. Ka Ida-Virumaal nüüd 80+, 70+ vaniuserühmades juba peaaegu 25 protsenti vaktsineeritud. Nii, et see jutt, et vanemad inimesed ei taha vaktsineerida, ei ole vist päris õige.

Kultuuriasutused teevad juba oma plaane ja olen kuulnud, et näiteks muuseumite soov oleks avada ennast vaatajatele juba mai keskel. Kas see on realistlik?

Need muuseumid, mis on õues - nagu vabaõhumuuseum -, siis nende puhul võib see tõenäoliselt isegi kõne alla tulla, kuna muuseumid ei ole ju ülerahvastatud kohad. Aga väga raske on praegu ette öelda - sinna on ju veel kuu aega, vaatame, kas meie langus jääb pidama.

Võib-olla positiivse poole pealt on see, et Euroopas enam ka ei ole tõusu, vähemalt eelmine nädal kui üldse on Euroopas ka nagu väikene väikene langus. Kuigi need Euroopa riigid, mis meid mõjutavad, on kogu aeg olnud suhteliselt madala nakatumisega. Nii, et jah, elame-näeme, vaatame, kuidas nakatumise numbrit hakkavad meil minema ja kuidas me saame vaktsineeritud, sest eelmine nädal oli tegelikult vaktsineerimise suhtes väga positiivne nädal.

Kas te teate, mis toimub Leedus, miks Leedus nakatumise numbrid jälle üles?

Ma täpselt detaile ei tea, aga me alati sõltume oma naabritest. Ja Poolas keeras nakatumiskõver mõned nädalad tagasi väga tugevalt jälle üles ja haiglad hakkasid taas väga jõudsalt täituma, intensiivravikohtadest hakkas puudus olema.

Võib-olla, et see natukene natukene mõjutab ka Leedu olukorda. Kuigi kui Leedu kaarti vaadata, siis nende nakatumiste tõus tundub olevat pigem Valgevene piiri ääres. Valgevenes endas küll ametlike raportite järgi ei ole väga kõrge haigestumine. Ma ei oska päris täpselt öelda, mis Leedus juhtus ja mis Poolas juhtus ja miks jälle nakatumine tõusma hakkas.

Eks siin on komplekssed faktorid - võib-olla Briti tüvi, võib-olla inimestel tekkis jälle entusiasm, et numbrid lähevad alla ja kõik on möödas.

Ja Leedu strateegia vaktsineerimise osas on ka suuresti meie sarnane, kus nad on vaktsineerinud rohkem nooremaid inimesi ja vähem vanemaid. Kui me võrdleme Lääne-Euroopa riikidega, siis Rootsi on peaaegu 100 protsenti üle-80-aastased ära vaktsineerinud, Islandist rääkimata, Soome ka. Leedu strateegia on olnud ka natukene teine.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: