Nädala lõpus algab kodus elavate liikumispuudega inimeste vaktsineerimine

Foto: ERR

Haigekassa plaanib alustada selle nädala lõpus Tallinnas ja Tartus kodus elavate liikumispuudega inimeste ning lamavate haigete vaktsineerimist, rääkis haigekassa juhatuse liige Maivi Parv Vikerraadio saates "Uudis+".

Neljapäeval peaks Eestisse saabuma 2400 doosi uut, firma Johnson & Johnson tütarettevõtte Jansseni ühedoosilist koroonavaktsiini, mille kasutamise koolitus juba toimub, rääkis Parv.

"Seda plaanitakse hakata kasutama nende süstimiseks, kes on kodus, lamavatele haigetele ja raske liikumispuudega inimestele. Plaan on alustada Tartust ja Tallinnast, kus vajadust juba kaardistatakse," selgitas haigekassa juhatuse liige. Vaktsineerimine plaanitakse läbi viia koduõendusteenuse abil ning loodetavasti saab sellega alustada ka juba nädala lõpus, lisas ta.

Parv lisas, et kodusvaktsineerimise korraldus ei ole veel sajaprotsendiliselt selge.

"Kui läheme vaktsineerima kodus lamajaid või raske liikumispuudega isikuid, siis tänase plaani kohaselt toimuks see koduõenduse teenuse osutajate kaudu. Nende kogemus ja töö ongi teha koduvisiite. Kas ja keda me siia teenuseosutajana kaasame, on hetkel kaardistamisel. Meil on ka haigekassa lepingupartnerid, kes koduõenduse teenust osutavad, mis tähendabki seda, et õde käib inimese juures kodus tema tervist kontrollimas. Kas me kasutame neid teenuseosutajaid või kaasame siia ka haiglad - siin on töökorraldus veel mõneti lahtine," rääkis ta.

Esialgsete andmete kohaselt on selliseid inimesi Eestis kokku üle 15 000, aga nende piirkonniti jaotumise kaardistamine koduõendusteenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste abil alles käib. "See on edasiste nädalate tegevus. Aga püüame vaktsineerimisega alustada selle nädala lõpus," ütles Parv.

Mahajäänud piirkonnad saavad Pfizeri ja Moderna lisadoose

Parv rääkis, et seni on suhteliselt enam vaktsineeritud Läänemaal ja saartel elavaid inimesi ning sealsetel perearstidel on olnud kasutada Moderna vaktsiin, samas, kui mandri perearstid vaktsineerivad Pfizeri vaktsiiniga.

"Kuna AstraZeneca [hetkel Eestis asuvad varud] lähevad praegu peamiselt teisteks doosideks, siis Pfizeri ja Moderna lisadoosidega toetamegi enam mahajäänud piirkondi ja sel nädalal ongi suurema tähelepanu all Ida-Virumaa, Valga- ja Harjumaa, kus on kõige madalam 70+ ja 80+ vanuserühmade vaktsineeritus," ütles Parv.

"Meie eesmärk on saavutada üle Eesti vanemate kui 70-aastaste hõlmatus 70 protsendi tasemel," rõhutas ta.

Parv rääkis ka sellest, et ehkki inimesed ei saa otseselt valida, millise vaktsiiniga nad ennast süstida lasevad, siis perearst võib siiski otsustada, et ei telli AstraZeneca vaktsiini.

"Kui mõni perearst ei ole saanud ega tahtnud tellida AstraZeneca vaktsiini, siis Pfizeri ja Moderna pakkumisel arvestatakse ka tema riskirühma vaktsineerimise seisu ja ta saabki suuremad nende kahe vaktsiini pakkumised. Täna küll inimene ise vaktsiini valida ei saa, aga kui perearstil on võimalik sõltuvalt haigekassalt saadud pakkumistest pakkuda inimesele Modernat või Pfizerit, siis miks mitte, väga hea! Meil on oluline, et inimesed saaksid vaktsineeritud," rääkis ta.

Parv lisas, et praegu on vaktsineerimiskava ülevaatamisel ning selles võib tulla muudatusi.

Küsimusele, kuidas toimitakse siis, kui mõnes piirkonnas jõutakse riskirühmade vaktsineerimisel juba soovitud tasemele, vastas Parv, et praeguse praktika kohaselt pakutakse neile perearstidele, kelle vaktsineerimistempo on olnud aeglasem, rohkem vaktsiini.

"Tänastes vaktsiini pakkumistes arvestame varasemat vaktsineerimistempot. Mis edasi saab, ei ole veel kokku lepitud, see on vaktsineerimisplaani uuendamise küsimus," lisas ta.

Küsimusele, miks vanemaealisi enne vaktsineeritakse, vastas haigekassa esindaja: "Riskirühmade ja eakate vaktsineerimine on oluline seetõttu, et vähendada haiglate koormust. Sest eakate ja riskirühma kuuluvate inimeste haigestumisel on nende haiguse kulg kõige keerulisem ja nad koormavad haiglasüsteemi ning tihtipeale nende puhul lõppeb haigus ka surmaga."

Küsimusele, miks siis ei ole meie eakate hõlmatus vaktsiiniga nii hea kui Soomes või Rootsis, tõi Parv esile teistsugust vaktsineerimisstrateegiat: "See on tingitud meie vaktsineerimise algusest, kus tegime teadliku otsuse, et vaktsineerime kõigepealt meditsiinitöötajad, haiglate personali ja perearstid - et kaitsta esmalt ära see liin. Sealt edasi algas perearstide riskirühmade vaktsineerimine. Kuna vaktsiinide tarnimine oli esialgu veel tagasihoidlikum kui see on täna, siis sellest ka tänane tulemus."

Praegused vaktsiinivarud on juba ära planeeritud

Haigekassa juhatuse liige andis ka ülevaate sel nädalal saabuvatest vaktsiinikogustest. Juba esmaspäeva õhtul saabus ligi 27 000 doosi Pfizeri vaktsiini. Kolmapäeval tuleb 4800 doosi AstraZeneca vaktsiini. Neljapäeval saabub 2400 doosi uut, Jansseni vaktsiini. Moderna on oma vaktsiini tarnet mitu korda edasi lükanud ja praguse seisuga on seda lubatud pühapäevaks, kui peaks saabuma 9600 doosi.

"See, mis varasemalt olemas oli, ongi juba kas tellimustega kaetud või on need teised doosid. Sel nädalal saabuv Pfizeri vaktsiin läheb perearstidele riskirühmade vaktsineerimiseks. Püüame tagada, et iga nädal vaktsineerib kaks kolmandikku perearstidest," rääkis Parv.

Pfizeri vaktsiini jagatakse ka haiglatele nende alla 60-aastaste töötajate vaktsineerimiseks ja ka haiglate enda krooniliste haigete vaktsineerimiseks. "Pfizeriga on sel nädalal võimalik edendada vaktsineerimist ka Ida-Virumaa, Valga- ja Harjumaa piirkondades," lisas ta.

Moderna vaktsiini uus tarne kaetakse tellimustega nädala lõpus ja see läheb jätkuvalt Läänemaale ja saartele. Osalt saab Modernat suunata ka mandri perearstidele, kuna saartel ja Läänemaal on vaktsiiniga hõlmatus keskmisest suurem.

Praegu Eestis olev AstraZeneca vaktsiin läheb teisteks doosideks - sel nädalal on plaanitud umbes 10 000 ja järgmiseks nädalaks 6000-7000 doosi süstimine.

Jansseni vaktsiini aga hakatakse süstima nädala lõpus kodustele voodihaigetele.

Eesliinitöötajate vaktsineerimine võib jätkuda kuu lõpus

Küsimusele praeguseks peatunud eesliinitöötajate vaktsineerimise taastumise kohta arvas Parv, et seda võib prognoosida aprilli lõppu või mai algusesse. "Minu prognoos tugineb teadaolevatele vaktsiinitarnetele. Teadaolevalt on suur AstraZeneca tarne lubatud meile aprilli viimasel nädalal, aga kas ja mis koguses see tuleb, ei ole kindel. Siia lisanduvad veel selle vaktsineerimise suhtes antud soovitused - on mitu komponenti, millest see kõik hakkab sõltuma," märkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: