"Jah, enam-vähem see sama soovitus on jäänud. /---/ Teadusnõukoja soovitus on, et kuna koolide avamist ei ole enam kuhugi edasi lükata - koolivaheaeg tuleb varsti peale - siis seetõttu võiks koolid avada kõigepealt ja siis astmeliselt teised asjad," ütles Lutsar teisipäeval ERR-ile.

Küsimusele, mis kuupäevast - kas 10. maist või 17. maist - teadusnõukoda räägib, vastas Lutsar, et seda ei nimetatud.

"Me ei pakkunud välja kuupäeva, aga ütlesime, et seda võiks teha nii kiiresti kui võimalik ja seda 50-protsendilise täituvusega, mis haridusministeeriumil juba ka plaanis oli," rääkis professor.

Tema sõnul saavad koolid ise valida, kuidas nad 50-protsendilise täituvuse tagavad. "Võib-olla väiksemates koolides on nagunii juba 50-protsendiline täituvus ja keegi ei peagi koduõppele jääma," lisas Lutsar.

Samas tuleb endisel järgida muid viiruse ohjeldamise meetmeid nagu hea ventilatsioon, maskide kandmine ja õpetajate vaktsineerimine, lisas ta.

Lutsar tõi ka esile selle, et nakatumise langus ei ole enam nii kiire nagu see eelmistel nädalatel oli. Kui sel nädalal langes viirus üheksa protsenti eelmise nädalaga võrreldes, siis varasemalt oli see 20 protsendi ümber. "Seda arvestades hakkab meil nakkuskordaja R krediit otsa saama," tõdes ta.

Koroonapass saab kasutatavaks alles augustis

Lutsar ei pea võimalikuks, et tänu peatsele vaktsineerimise kõigile kättesaadavaks muutumisele võiks koroonapassi omanikud juba jaanipäeval nautida suuremaid vabadusi. Ta rõhutas, et kuigi 17. mail saavad kõik ennast vaktsineerimiseks kirja panna, tagab täiskaitse alles teine vaktsiinidoos, mis tähendab, et vaktsineeritust näitavat koroonapassi saab kasutama asuda alles augustis.

"Me peame sellega arvestama, et vaktsiini toime ei saabu kohe siis, kui süst ära tehakse, selles osas on võib-olla natuke ekslik mulje jäänud. Kui ma näen meedias kajastusi sellest, kuidas inimesed tulevad perearsti juurest just vaktsiini saamast ja ütlevad, et nüüd on vabam elu, siis nii see ei ole - vaktsiinide toime võtab aega," rääkis professor. "Kõige realistlikum on, et augusti lõpuks on kõik need, kes tahavad vaktsineerida, saanud end ära vaktsineerida - vaktsiinipassid kehtivad ju siis, kui inimene on täielikult vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud," rõhutas ta. "Nii, et ma jaanipäeva ajal küll ei näe, et see oleks võimalik," lisas Lutsar.

Eakate aeglane vaktsineerimise võib takistada ühiskonna avamist

Lutsar rääkis ka sellest, et ühiskonna avamist võib hakata takistama eakate vaktsineerituse venimine.

"Teine asi, millest ilmselt ühiskonna avamine ka väga tugevalt sõltub, on see, kuidas me suudame oma vanema põlvkonna ära vaktsineerida. Me oleme muidu vaktsineerimise osas Euroopas päris heal kohal, esimeste hulgas, aga kui vaatame eakamate vaktsineerimist, siis seal me esirinnas ei ole," tõdes Lutsar.

Ta tõi esile, et Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on eakate vaktsineerimisel jõutud 90 protsendi ligi ja mõnes riikides isegi juba üle selle. "Meie oleme 70-aastaste ja vanemate vaktsineerituselt kuskil 62 protsendi ümber. Nii, et põhirõhk peaks meil olema eakate vaktsineerimisel, kui me tahame haiglakoormust, rasket haigust ja ka suremust vähendada. See on see, mida me peaksime tegema," rääkis Lutsar.

Professor ütles, et ei toeta eakatele vaktsineerimisele meelitamise kaupluste vautšerite pakkumist, kuigi mõnes riigis on seda tehtud. "Ma ei oska öelda, kas see aitab ja kas vaktsineerimine peab nüüd olema niisugune, mille eest inimene inimestele peale makstakse. Ma jään vautšeri suhtes skeptiliseks," lausu Lutsar.

Tema sõnul peaks eakaid inimesi veenma positiivsete näidetega, rõhutama, et vanematel inimestel praktiliselt ei ole vaktsineerimisel kõrvalnähte ning samas on COVID-19 eakate jaoks väga ohtlik haigus.

"Koroonaviirus on vanemas eas väga-väga raske haigus - 42 protsenti satub haiglasse ja 20 protsenti sureb ära üle 80-aastastest haigestunutest. Nii et, et seda haigust tuleks igatemoodi vältida. Samas vaktsiini kõrvalnähtusid vanemas eas peaaegu ei olegi. Need on nii nii väikesed, tühised kõrvalnähud, et nende pärast ei, ei maksa küll vaktsineerimata jätta, et, et ma arvan, et me peamegi sellest muudkui rääkima-rääkima," arutles Lutsar. "Teine asi, mis võib olla innustab, on see, kui vaadata Hiiumaad või tervet rida Lõuna-Eesti piirkondi - seal on üle 70 protsendi on 80+ vanustest inimestest vaktsineeritud. Ma usun, et siin on võib-olla head näited ka Eestimaalt tuua, et need on nende eakaaslased, kes on juba vaktsineerinud. Võib-olla seda seda sellist positiivset infot võiks ka rohkem anda," rääkis Lutsar.

Lutsar kinnitas ka seda, et koroonaviiruse India tüve suurem ohtlikkus ei ole seni kinnitust leidnud ning ka Lõuna-Aafrika tüvi ei ole laiemalt levinud.