Harri Tiido: Moskva ja Peking püüavad luua sõltumatut rahandussüsteemi
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa ja Hiina püüded luua sõltumatut rahandussüsteemi. Omaette teema on Moskva ja Pekingi koostöö dollarisõltuvusest vabanemiseks, märgib Tiido.
Kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov umbes kolm nädalat tagasi Pekingis käis, kuulutas ta pressikonverentsil mõlema riigi pürgimustest saada üle sõltuvusest lääne finantssüsteemist. Viide oli seejuures nii pankadevahelisele maksesüsteemile kui ka rahvusvaluutade kasutamisele.
Moskva on hakanud vastu ähvardama
Venemaa ja Hiina on tõesti sellesuunalisi samme astunud. Pankadevahelise maksesüsteemi SWIFT osas on Venemaa püüdnud leida omapoolset surrogaati juba aastast 2014. Elik Krimmi sündmuste järel läänes kehtestatud sanktsioonide mõjul. Või veelgi täpsem oleks öelda, et mõjuvaimaks sai jutt sanktsioonide ulatumisest Venemaa väljalülitamiseni SWIFT-süsteemist.
Ilma selle süsteemita aga välismaised pangakaardid Venemaal ja vene kaardid välismaal ei toimiks ning lisaks oleks Vene pankadel suuri raskusi pankadevaheliste maksetega. Ehk kokkuvõtlikult oleks Venemaal SWIFT-ist väljaviskamisega seoses jama kui palju.
Senised otsused, üleskutsed ja resolutsioonid selle sammu astumiseks läänes ei ole veel vilja kandnud.
Aastal 2014 näiteks võttis vastava resolutsiooni vastu europarlament, mis kordas neid üleskutseid ka seoses Donbassi sündmustega. Moskva on seepeale hakanud vastu ähvardama – asepeaminister Arkadi Dvorkin olla teatanud veebruaris, et Venemaa pangad ja finantsinstitutsioonid valmistuvad ise SWIFT-süsteemist välja astuma, kui uskuda ajakirjandust.
Teatud meetmeid on Venemaal tõesti võetud. Nii näiteks juurutatakse riigis alates 2015. aastast sõltumatut maksesüsteemi Mir, mis peaks kujutama enesest rahvuslikku maksekaartide süsteemi ja selle kaudu käivat Venemaa-siseselt kõigi plastikkaartide, kaasa arvatud ka näiteks Visa ja Mastercardi maksed.
Tunamullu käivitas aga Vene Keskpank niinimetatud kiirete maksete süsteemi, mille kaudu kodanikud võivad sooritada maksed QR-koodi abil. Kuid need on siiski lokaalsed lahendused. Välisriikidest toimivat need maksed vaid mõnes SRÜ riigis, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sarnastes moodustistes ning Türgis. Viimases ilmselt tulenevalt vene turistide suurest arvust.
Muidu olevat sellel süsteemil tehnilisi puudusi, mis ei võimaldavat selle kasutamist mitte ainult lääne, vaid ka mitmetes ida pankades. Nüüd on Moskvas juba räägitud ka uuel tehnoloogilisel alusel alternatiivse info- ja maksesüsteemi loomisest.
Üks Venemaa rahandustegelane olevat lohutanud, et alati leidub väljapääs ka ilma SWIFT-ita. Ta olla töötanud väikeses pangas, mis oli väljaspool SWIFT-i. Kuid maksed ikka käisid, nimelt oli ühes teises pangas avatud korrespondentarve ja selle kaudu õnnestus ikka maksetega hakkama saada.
Teine variant olevat sama tegelase sõnul aga Nõukogude Liidu eeskuju järgida. See tähendaks ühe või mitme Euroopa panga ostmist ja nende kaudu vajalike rahvusvaheliste maksete tegemist.
Koostöö dollarisõltuvusest vabanemiseks
Oma maksekaartide süsteem, UnionPay China on ka Hiinal ja kaartide arvu poolest väidavad hiinlased selle 2002. aastal käivitatud süsteemi olevat maailma suurima, seitsme miljardi kaardiga. Kuid nende deebetkaardid on valdavalt kasutamiseks vaid süsteemi kuuluvates UnionPay pankades ja orientatsioon olla Aasia riikidele.
Igal juhul näevad nii Venemaa kui ka Hiina mõtet kahepoolses koostöös nii SWIFT-süsteemi kui ka laiemalt dollaripõhise rahandusmudeli kukutamises. Või siis vähemalt neist eemaldumises.
Mõlemal on selleks omad põhjused, kuid ühine on arvestus, et nad võivad astuda veelgi enam samme, millele lääs nii või teisiti reageerib. Olgu siis tegemist Ukraina suunaga, teisitimõtlejate represseerimise ja likvideerimisega või uiguuride vastase genotsiidiga, Hongkongi demokraatliku liikumise mahasurumisega ja miks mitte ka Taiwani vastaste agressiivsete meetmete rakendamisega.
Sanktsioonide hulka võivad lõpuks tõusta ka rahanduse ning panganduse vastased meetmed. Iraani vastu USA omal ajal juba kehtestas sanktsioonid, mis selle riigi pangad SWIFT-ist välja arvasid, seega pretsedent on olemas, kuigi piiratud tasandil.
Omaette teema on Moskva ja Pekingi koostöö dollarisõltuvusest vabanemiseks. Kahepoolses kaubavahetuses on dollarimaksed juba vähenenud ajavahemikul 2015 kuni 2020 90 protsendilt 46 protsendile. Asemele on tulnud arveldused rublades ja jüaanides.
Kui arvestada, et mulluse seisuga oli maailma keskpankade valuutavarudest 62 protsenti dollarites, siis selle rahaühiku asendamisest laiemas ulatuses juttu ei ole. Kuid ambitsioonid vähemalt Hiinal juba on.
Teema on üles võetud ka ühendusse BRICS kuuluvate riikide kohtumistel ehk siis Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika esindajate vahel. Eesmärk oleks samuti minna omavahelises kaubavahetuses üle maksetele rahvusvaluutas. Seni tulemustest veel teada ei ole.
Venemaa on oma valuutavarudes suurendanud jüaani osakaalu kahelt protsendilt aastal 2018 kuni 14 protsendini tunamullu. USA dollari osakaal vähenes samas vahemikus 30 protsendilt kümnele. Lisaks püüab Venemaa rakendada rahvusvaluutade, eeskätt oma rubla kasutamist SRÜ maade vahelistes tehingutes.
Hiina omakorda püüab levitada jüaani nii oma lähipiirkonnas kui ka tulevikku vaadates piki "Vöö ja Tee" programmi raamidesse jäävat riikidejada. Selleks võib Peking tõenäoliselt hakata kasutama ka lahkelt jagatud krediitide ja võlgade tagasimaksmistingimusi raskustesse sattunud riikide puhul ja muid töö käigus tekkivaid meetmeid.
Ei imestaks sugugi, kui ka meilegi tuttava formaadi 17+1 raames võiks Hiina pakkuda teatud soodustusi jüaani kasutamisel mingite kahepoolsete tehingute puhul.
Lisaks on lähisilmapiiril veel üks Hiina finantsmeede, digitaalne jüaan. Ka Venemaa plaanib käesoleva aasta lõpul digirubla käibesse tuua, kuid see on alles kavand. Hiina digijüaan on aga juba reaalsus, milles nähakse ühte võimalust hakata torpedeerima seni kõigutamatult trooninud pärisraha ehk dollarit.
Meedias avaldatu põhjal hinnates võib Hiina digivaluuta hakata pumpama ülekandeid lääne maksesüsteemidest, nagu SWIFT. Sellele võib aidata kaasa seik, et seni dollari domineeriva seisundiga harjunud ameeriklased ei ole kiirustanud digidollari käivitamisega ja Aasias vähemalt on Hiinal suur edumaa.
Hiinas eneses sooritavad suured hiinlastemassid juba praegu igapäevaseid tehinguid digirahaga. Väidetakse, et Hiina kiirelt kasvanud keskklass jättis üldse pangakaartide ajastu vahele ja hüppas otse digimaksete ajastusse.
Nende maksete maht on aga Hiinas rohkem kui 47 triljonit dollarit. See on ligi 150 korda rohkem kui tehingute maht USA-s selliste veebipõhiste makseteenuste, nagu PayPal ja Venmo vahendusel. Kui lisada siia juurde lähipiirkonnast Kagu-Aasia riigid, siis on juba tegemist globaalselt arvestatava finantsteenuste turuga.
Nii jüaani kui ka digiraha kasutuse laiendamisel on aga Hiinal vaja näidata end usaldusväärse partnerina. Seda oleks vaja Pekingi pakutavate finantsvahendite kinnistumiseks firmade ja riikide tasandil, mitte ainult neti- ja tänavakaubanduses. Kuigi elanikkonna hulka arvestades on seegi kasutusvaldkond märkimisväärse ulatusega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tulevikus võimalikke agressiivsemaid samme kavandavad Moskva ja Peking arvestavad tagasilöökide karmistumisega ning finantsvaldkond liitub sõltumatu interneti, toiduainete enesevarustuse ja mitmete tootekomponentide ning maavarade vallas. Mis puutub dollari asendamisse, siis seda on küll juba mitu aastakümmet ennustatud. Seni pole seda juhtunud, kuid mine sa isahane tea, nagu vanarahvas ütles.
Viited lugemishuvilistele
- A Financial Alliance Won't Help China and Russia Dethrone the US Dollar – The Diplomat
- The Dollar's Crash Is Only Just Beginning (bloombergquint.com)
- The Year of the Renminbi? by Arvind Subramanian & Josh Felman - Project Syndicate (project-syndicate.org)
- Финансовая технология – троянский конь Китая — Россия в глобальной политике (globalaffairs.ru)
- "Mir" payment system (nspk.com)
- Цифровые юани уже выдают всем желающим / Экономика / Независимая газета (ng.ru)
- Выступление и ответы на вопросы СМИ Министра иностранных дел Российской Федерации С.В.Лаврова в ходе совместной пресс-конференции с Министром иностранных дел КНР Ван И, Гуйлинь, 23 марта 2021 года - Встречи Министра - Министерство иностранных дел Российской Федерации (mid.ru)
Toimetaja: Kaupo Meiel