"Me näeme, kuidas Hiina kasutab majanduslikke ja finantsvahendeid oma poliitilise mõju suurendamiseks kõikjal maailmas. Selle üle kaeblemine on kasutu, peame pakkuma alternatiive," ütles Saksa välisminister Heiko Maas EL-i välissuhete nõukogu ajal Brüsselis ajakirjanikele. "On tähtis, et Euroopa Liit koordineeriks seda väga tihedalt Ameerika Ühendriikidega," lisas ta.

"Tänastes järeldustes toonitatakse ühendatuse tähtsust majanduskasvu, julgeoleku ja vastupanuvõime jaoks. /---/ Nõukogu rõhutab, kui oluline on investeerida nii füüsilisse taristusse kui ka õigusraamistikku. EL-i ühendatuseesmärkide saavutamiseks kutsub nõukogu komisjoni ja kõrget esindajat üles koordineerima tegevust liikmesriikide ja Euroopa ettevõtjatega, samuti finants- ja arenguasutustega. Nõukogu märgib, et võrdsete tingimuste säilitamiseks ja erainvesteeringute stimuleerimiseks on vaja prognoositavaid rahvusvahelisi norme ja standardeid," öeldakse ühendatuspartnerluste käivitamise pressiteates.

Euroopa Liit on juba sõlminud partnerlusleppe Jaapani ja Indiaga transpordi-, energia- ja digiüghenduste tugevdamiseks Aasia suunal. Nii India kui Jaapan on mures Hiina tegutsemise pärast, kus vaesed riigid satuvad Pekingist sõltuvusse, kuna on sunnitud sellelt laenu võtma.

Juunis Ühendkuningriigis kohtunud seitsme juhtiva demokraatliku tööstusriigi G7 liidrid teatasid samuti plaanist pakkuda arengupankade, eraettevõtetele antavate laenugarantiide ja lääneriikide oskusteabe kaudu arenguriikidele tuge nende taristuprojektide rajamiseks ning samas teha seda läbipaistvalt.

Ehkki kavas "Ülemaailmselt ühendatud Euroopa" ei ole otsesõnu Hiinat kordagi nimetatud, ütles üks strateegia koostamises osalenud ametnik Reutersile, et tegelikult räägib kogu kava Hiinast.

Hiina on alates 2013. aastast käivitanud rohkem kui 60 riigis mitmesuguseid taristuehitusprojekte, mis peaks aitama kaasa Kagu-Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Euroopa ja Aafrika ühendamisele, mille kaudu loodab Hiina edendada oma kaupade eksporti maailmas.

Peking on käivitanud Euroopas ka 17+1 koostööformaadi, milles püüab arendada majandussidemeid 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi, sealhulgas ka Eestiga.

Hiina on eitanud soovi kasutada oma majandustegevust oma mõjuvõimu tugevdamiseks.