Kapo: Pekingi luuretegevuse vaibumist lähiajal oodata ei ole
Kaitsepolitsei värske aastaraamat märgib, et Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Hiina luurest tulenev oht ka Eesti vabariigile igapäevane reaalsus ning seda näitab juba kohtulahendi saanud juhtum ja sama kriminaalasjaga seotud ning peatselt kohtust lahendi saav juhtum.
Kaitsepolitsei kinnitusel on Hiinas puhkenud Covid-19 sealse luure tegevust mõjutanud ehk rohkemgi kui Venemaa luuret, kuna liikumispiirangud ja ranged käitumisjuhised riigiametnikele nii kodumaal kui ka esindustes üle maailma pärssisid tugevalt Hiina luureohvitseride tegevust.
"Samas kinnitavad avalikustatud Hiina luureagentide tabamised näiteks Poolas ja Saksamaal ning arvukad juhtumid Ameerika Ühendriikides, et Pekingi luuretegevuse vaibumist lähiajal oodata ei ole. Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Hiina luurest tulenev oht ka Eesti Vabariigile igapäevane reaalsus. Meie näeme seda ohtu vaid kasvamas," märkis kapo aastaraamat.
Kaitsepolitsei hinnangul on luuretegevus osa Hiina püüdlusest saada maailmas domineerivaks riigiks, sealhulgas juhtivaks majanduse ja tehnoloogia vallas ning kõrgete ambitsioonide näitena on Hiina kehtivas viisaastakuplaanis eesmärgina sõnastanud 2025. aastaks lääne tehnoloogiast sõltumatuse saavutamise.
"Sammhaaval püüab Peking Euroopas kanda kinnitada poliitikas, majandustegevuses ja tehnoloogiahangetel. Selle asjaoluga tuleb arvestada ka Eestis: nii koostööl Hiina Rahvavabariigiga kui ka Hiina kapitali investeeringute meelitamisel. Hiina valitsus kohustab alates 2017.aastast kõiki kodanikke ja riigis asuvaid ettevõtteid ning organisatsioone tegema vajaduse korral igakülgset koostööd riigi luureasutustega, muuhulgas hoides seda koostööd salajasena. Seega kui mõni Eesti ettevõte plaanib Hiinast koostööpartnereid otsima minna, siis paketti kuuluvad ka Hiina riigi huvid," tõdes kapo.
Mulluse kinnipidamise järel jõudis tänavu aasta alguses esimest korda kohtuliku lahendini kaitsepolitsei menetluses olnud kriminaalasi, kus süüdistatav tegutses Hiina Rahvavabariigi luure huvides.
Läbi vahendaja oli ühe Eesti ülikooli pikaajaline töötaja Tarmo Kõuts loonud suhte Hiina RV Sõjaväe Keskkomitee Ühendatud Peastaabi Luurebürooga ehk Hiina sõjaväeluurega. Kuigi Hiina sõjaväeluure ohvitserid esinesid algselt ühe Hiina mõttekoja töötajatena, selgus nende tegelik pale ja seotus luurega üsna kiiresti.
Kõuts kohtus Hiina sõjaväeluure esindajatega eri Aasia riikides. Teadlase erialane töö oli seotud kaitsevaldkonnaga, mistõttu oli talle antud ka riigisaladusele juurdepääsu luba. Oma teadustegevusest oli ta valmis rääkima Hiina sõjaväeluurega, kuid riigisaladust ta Hiina luurele teatavaks polnud jõudnud teha. Huvipakkuva informatsiooni vastu sai teadlane tasuna sularaha ning hüvedena kinni makstud välisreise Aasiasse, ööbimist kallites hotellides ning pidusööke muuhulgas Michelini tärnidega hinnatud restoranides.
Kaitsepolitsei tõdes, et loomulikult oli Hiina luure pikemaajaline eesmärk saada ligipääs salajasele informatsioonile, kuid riigisaladuse lekkimist õnnestus õigel ajal alustatud menetlusega kapol ennetada.
Harju maakohus mõistis Kõutsile kokkuleppemenetluses karistuseks kolm aastat vangistust. Juhtumiga seoses viibib vahi all veel üks Eesti kodanik, keda süüdistatakse samade paragrahvide alusel. Prokuratuur on tema süüdistuse kohtusse saatnud.
"See kriminaalmenetlus kinnitab meie varasemates aastaraamatutes tõdetut, et vaenulike riikide luureteenistuste sihtmärgiks võivad sattuda väga erinevate valdkondade esindajad, mitte ainult riigiametnikud. Informatsioon, millele luureteenistused püüavad ligi pääseda, ei ole tingimata riigisaladus. See kaasus peaks äratama valvsust kõigis teadlastes, kes on seotud ülekülvavalt tasustatud
"teaduskoostööga" mitmesuguste Hiina ja teiste riikide mõttekodadega. Ohumärgiks on ka hästi tasustatud nõustamisteenused ebamäärase taustaga asutustele väljaspool Euroopa Liitu ja NATO-t," tõdes aastaraamat.
Allikas: BNS