Rahandusministeerium plaanib krüptovaluuta peo ära lõpetada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Bitcoin Autor/allikas: CC BY 2.0 // Bestpicko.com

Viimastel aastatel muutus Eesti krüptovaluuta unistustemaaks, kus väljastati enam kui 1300 ettevõttele krüptovaluuta tegevusluba. Kuigi enamik neist on nüüdseks tühistatud, plaanib rahandusministeerium siinset virtuaalvääringute litsentside andmist veelgi karmistada.

Virtuaalvääringute, millest tuntuim on Bitcoin, täiendava reguleerimise vajadus kerkis Eestis teemaks pärast 2013. aastat. Seda suuresti just Bitcoini tõttu – 2013. aastal tõusis selle hind umbes 10 eurolt korraks ligi 1000 euro tasemele. Kohe järgmise aasta alguses küsis peamiselt raha vahetav ja kulda müüv ettevõte Tavid riigiasutustelt, mil viisil saaks õiguspäraselt Bitcoiniga kaubelda.

Finantsinspektsioon vastas kullafirmale, et Bitcoini ei reguleeri miski ja maksevahend see ei ole. "Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või mis iganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga," ütles inspektsiooni juht Kilvar Kessler 2014. aastal, peegeldades suuresti seda, mida erinevad maailma finantsregulaatorid toona krüptovaluutast arvasid.

Siiski hakkasid erinevad ettevõtted ka Eestis võimaldama oma arvete tasumist Bitcoine kasutades, eeldades selle populaarsuse kasvu maksevahendina. Näiteks oli võimalik restoranis arve Bitcoine kasutades tasuda või poest kaupa osta. Praeguseks selliseid kohti enam lihtsalt ei leia. Bitcoin ei ole kuigi mugav maksevahend. Ka Tavid krüptovaluutadega kauplemist ei alustanud ja praegu soovitab selle asemel kulda osta.

Toona kõlasid üsna valjult erinevad hääled, mis leidsid, et Eesti võiks Balti tiigrina virtuaalvääringud kuidagi seadustada. Olla sektoris teerajaja ja julge IT-riik. Eestis hakkasid vaikselt valitsusasutused teemat analüüsima, kuid asjad liikusid visalt. Ka tekkisid platvormid, millel oli võimalik Eestis krüptovaluutat müüa ja osta.

Maksuamet ütles, et kui ettevõte müüb krüptovaluutat, tuleks sellelt tasuda käibemaks, sest tegemist ei ole rahaga. 2015. aasta lõpus otsustas aga Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu sees tuleks virtuaalvääringuid vaadelda sarnaselt traditsioonilise rahaga ja seetõttu mitte käibemaksu rakendada.

Jätkuvalt ei olnud Eesti õigusesse kuidagi krüptovaluutadega tegutsemine sisse kirjutatud. Rahapesu andmebüroo vaidles aastaid kohtus, kas Bitcoinide müük võiks ka alluda rahapesuvastastele reeglitele, kuniks riigikohus otsustas, et allub.

Taavi Rõivase valitsus võttis üheks eesmärgiks töötada välja virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika.

Eestis tegutsevad krüptovaluutaettevõtjad – kaevandajad, kauplejad, müüjad ja ostjad – kuidagi eraldi reguleeritud ei olnud.

Eestist sai esimene krüptoraha ettevõtted seadustanud riik

Vahepeal võimule tulnud Jüri Ratase valitsus alustas virtuaalvaluutade reguleerimist, kiites 2017. aastal heaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muudatused, mis muu hulgas defineerisid õiguslikult virtuaalvaluutad ja kehtestasid kohustuse hakata krüptovaluuta müüjatel-ostjatel ja rahakotiteenuse, ehk sisuliselt krüptovaluuta pangakonto, pakkujatel ennast rahapesu andmebüroos registreerima. Asja eesmärk oli saada natukene riiklikult pilti ette turul toimuvast ja allutada sektor mingisuguselegi kontrollile.

Eesti oli seega esimene riik, mis krüptovaluuta ettevõtted seadustas. Rahapesu andmebüroole tehti kohustuseks krüptovaluuta ettevõtete taotlused kuu jooksul läbi vaadata ja kui taotleja vastas nõuetele, siis neile ka tegevusluba väljastada.

Nõuded ei olnud kuigi kõrged. Ettevõtted pidid muu hulgas tundma oma kliente ja olema sisse viinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise protseduurid. Protsess oli taotleja jaoks lihtne ja odav. Seaduse loojad eeldasid, et sellise litsentsi võiks võtta Eestis käputäis ettevõtteid, sest neid lihtsalt ei olnud väga palju.

Seadus jõustus 2017. aasta sügisel ja oodatult võttis endale virtuaalvaluutalitsentsi neli firmat.

Tundus, et asi on osa Eesti IT-edust. E-residentsuse programmi toonane juht Kaspar Korjus tegi isegi ettepaneku luua Eesti oma krüptovaluuta Estcoin. See küll jäi ainult mõtteks, kuid tõi kaasa laiemat meediakajastust üle terve maailma. Isegi Euroopa Keskpank võttis sõna, öeldes pangajuhi Mario Draghi suu läbi, et eurotsoonis seda teha ei ole võimalik. Ülemaailmne kajastus, Eesti kui IT-riigi maine ja ka nüüd krüptovaluutade reguleerimine lõi soodsa pinnase krüptohüppeks.

Oli aeg, kus erinevaid krüptofirmasid tekkis üle maailma nagu seeni pärast vihma, seda suuresti uute rekorditeni jõudnud Bitcoini hinna tuules. 2017. aasta lõpuks ligines see korraks 20 000 euro tasemele. Kuivõrd suuresti oli igasugune regulatsioon maailmas puudu või poolik ja Bitcoinide tehingud tagasipööramatud, oli sektor huvitatud usaldusest.

Eesti krüptolitsents kujunes üheks selliseks asjaks, millega krüptoettevõtjad oma usaldust tõstsid. Ikkagi mingi riiklik heakskiit. Pealtnäha ei ole ju arusaadav, kui keerukas sellist litsentsi saada on. Üsna kiirelt tekkisid ettevõtmised, mis hakkasid välismaalastele pakkuma Eesti ettevõtet ja Eesti krüptolitsentsi.

Kui 2017 anti välja litsents neljale ettevõttele, siis 2018. aastal juba 617 ettevõttele ja 2019. aastal 687 ettevõttele. 2019. aasta lõpuks oli kehtivate Eesti virtuaalvääringu lubadega ettevõtteid 1234.

Üks nende hulgast näiteks oli 30 aastat muuu hulgas riiulifirmasid müünud ja muud nõustamist pakkunud Argos Kracht. Tema ettevõte KRM Advisor hakkas täistuuridel krüptolitsentsidega tegelema. Ka praegu pakub Krachti firma 6000 euro eest krüptolitsentsiga ettevõtet, sellest 3300 eurot on riigilõiv.

2018. aastal kasvas Krachti KRM Advisori käive kolm korda 2,4 miljoni euroni. Majandusaasta aruandes ütleb Kracht, et "paljud IT-arendajad olid huvitatud virtuaalrahalitsentsi omavate ettvõtete ostmisest. KRM Advisor OÜ omas selles valdkonnas liidripositsiooni." Kasumit teeniti ligi miljon ja töötajate arv kasvas enam kui 22 inimeseni.

Järgmisel aastal jätkus tegevus esialgu samas tempos, kuid hakkas kokku kuivama. Käive vähenes 1,9 miljonile eurole ja kasum 600 000 eurole. Tihenes konkurents. Möödunud aasta oli veelgi halvem. Kuigi KRM Advisor veel ei ole oma 2020. majandusaasta aruannet äriregistrile edastanud, on ettevõtte deklareeritud maksud langenud 2017. aasta tasemest allapoole. Töötamise registri alusel on ettevõttesse alles jäänud kuus töötajat.

Argos Kracht ise ütles, et kuigi mõningane huvi Eesti krüptolitsentside vastu on jätkuvalt olemas, ei ole neid enam nii lihtne taotleda ja hoida. Esialgne entusiasm on kadunud ja reegleid on karmistatud. Ta ise on oma fookuse mujale keeranud ja sellega üldiselt liiga palju ei tegele.

Eesti litsentsid äratasid kurjategijate tähelepanu

Mis äri sellisel kujul kokku tõmbas, oli 2019. aasta lõpus vastu võetud ja möödunud aasta alul jõustunud seadusemuudatus. Näiteks kehtestati nõue, et litsentsiomaniku peakontor peab asuma Eestis ja ettevõtjad peavad alluma oluliselt rohkem kontrollile. Lisaks sunniti ettevõtteid hakkama kõiki kliente tuvastama. Ettevõttel oli aega seadust täitma asuda möödunud aasta juulini.

Miks seda kõike tehti? Eesti virtuaalvääringu litsentsi hakati kuritegevuseks kasutama. Lisaks ei olnud paljud litsentsitaotlejad kuidagi Eestiga seotud. Lisaks on krüptorahaga tehtud tehingute puhul kõrgemad terrorismi rahastamise ja rahapesu riskid. Asjad, millega Eesti ei taha olla seotud, ütles rahapesu andmebüroo kõneisik Erki Peegel.

Möödunud aastal kehtima hakanud seaduse järel krüptopidu lõppes. Laekus vaid 346 tegevusloa taotlust. Rahapesu andmebüroo võttis ära 1808 tegevusluba. Ettevõtteid, mida see puudutas, oli küll vähem, sest mitmel oli mitu litsentsi. Kui enamik ettevõtjaid loobusid asjast lihtsalt, siis on ka litsentsi ära võtmist või selle jätmata andmist vaidlustatud.

Rahapesu andmebüroo vastu alustati virtuaalvääringute tegevuslubadega seoses möödunud aastal kokku 31 kohtuasja, rääkis Peegel. Kuid need ei olnud kõik otseselt karmistuvate nõuetega seotud, lisas ta. "Kaebusi esitati ka muudel põhjustel, näiteks tegevusloa taotluse menetluses puuduste kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine."

Ükski neist kohtuasjadest ei ole praeguseks ettevõtjale tegevusluba tagasi andnud. Kahel juhul on rahapesu andmebüroo kohustatud asja uuest läbi vaatama ehk oma otsust paremini põhjendama.

Praegu on 2019. aasta 1234 virtuaalvääringu litsentsi omavast ettevõttest järel 381. Siiski ei ole olukord lõplik.

Rahandusministeerium saatis jaanuari keskel välja ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse, mis taas muudaks krüptoäride olukorda ebamugavamaks.

Eelnõu näeb muu hulgas suurima muudatusena ette, et virtuaalvääringute reguleerimisega hakkaks tulevikus tegelema rahapesu andmebüroo asemel finantsinspektsioon. Krüptoettevõtted peaksid hakkama finantsinspektsioonile maksma perioodiliselt järelevalvetasu, kõigil tegevusloa omanikel tuleks see uuesti taotleda ja muud sellist.

Tegevusluba muutub veel vähem atraktiivseks. Selge ei ole, kui palju võiks 381 ettevõttest tegevust seaduse muutusel jätkata.

Erki Peegel ütles, et kellegi eesmärk ei ole lihtsalt ettevõtteid sulgeda, kuid tema hinnangul võiks Eestiga seotud ettevõtteid, mis tegevusluba vajavad, olla vahemikus 50-100. See tähendaks alla 10 protsendi nendest ettevõtetest, mis kunagi seda tegevusluba hoidsid.

Rahandusministeeriumi plaan ei ole veel seadus. See töötati välja eelmise ministri Martin Helme ministriks oleku ajal. Samas on ta piisavalt tehniline, et võiks ka uue valitsuse heakskiidu saada.

Rahandusministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile jaanuari keskel, ettepanekute tähtajaga 5. veebruar ehk reede. Seni ettepanekuid teistest ministeeriumitest laekunud ei ole, kuid see on valitsusvahetusest tingituna ka arusaadav.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: