Avalik pöördumine. Hiina Rahvavabariigi mõjutustegevusest

Hiina lipp
Hiina lipp Autor/allikas: Pixabay

Hiina Rahvavabariigi mõjutustegevus ohustab akadeemilisi vabadusi ja ajakirjandusvabadust. Avalik pöördumine riigikogu, valitsuse, Eesti ülikoolide juhtkondade, sõltumatute uurimisasutuste, ajakirjandusväljaannete ning kõikide Eestis töötavate teadlaste, õppejõudude, ajakirjanike, kultuuriinimeste ja poliitikute poole.

Hiina Rahvavabariigi üha kasvav ja laienev mõjutustegevus ülemaailmses ulatuses, mille sihtmärgiks on nii akadeemilised Hiina-uuringud kui ka Hiinas toimuvat kajastav vaba ajakirjandus on saanud ilmselgeks ning leidnud laialdast vastukaja meedias ja monitooringuaruannetes.

Hiina RV võimud on võtnud sihikule uurijad, ajakirjanikud ja institutsioonid, kelle tegevust peetakse Hiina suhtes vaenulikuks. Eeskätt puudutab see Hiina jaoks nn tundlikke teemasid, nagu mõnedel hinnangutel genotsiidi tunnustega repressioonid Tiibetis, Sise-Mongoolias ja Ida-Türkistanis (Xinjiangis),1 usuvabaduse piiramine kogu riigis,2 õigusriigi põhimõtete ignoreerimine Hongkongis3 jne.

Seejuures rakendatakse uurijate ja ajakirjanike jälgimist ja jälitamist, otsest hirmutamist, sanktsioone, Hiinast väljasaatmist ja viisakeelde, valeinfo levitamist, aga ka meelitamist ja äraostmist.

Juhime tähelepanu mõnele viimasel ajal üle maailma laiemat kajastust leidnud juhtumile.

  1. Hiina RV sanktsioonid kümnele Euroopa Liidu poliitikule ja uurijale ning neljale institutsioonile, mis sisaldavad sissesõidukeeldu Hiina RV-sse, sh Hongkongi ja Macausse ning äritegevuse keeldu, mis laieneb ka nendega seotud isikutele ja äriühingutele.4
  2. Hiinas töötavate ajakirjanike jälitamine ja nende töö takistamine ning riigist väljasaatmine; viimase aasta jooksul on tuvastatud vähemalt 18 välisajakirjaniku väljasaatmine Hiinast.5
  3. Suurbritannia Oxfordi Ülikoolis hiljuti sisse viidud kohustus üliõpilastele esitada oma Hiina-uuringute alaseid uurimistöid anonüümselt, et kaitsta eelkõige Hongkongist pärit üliõpilasi Hiina RV võimude võimalike repressioonide eest, milleks annab neile võimaluse eelmisel aastal kehtestatud nn Hongkongi riikliku julgeoleku seadus.6

Ülalöeldust lähtuvalt leiame, et Eesti ei saa ega tohi jääda Hiina RV kasvava survepoliitika ja mõjutustegevuse suhtes passiivsele ja äraootavale seisukohale, kuna just väikeriigid on sellise mõjutuse osas kõige haavatavamad.7

Eesti peab riikliku poliitikaga (koostöös EL-i ja teiste riikidega) looma ja tagama endale võimekuse Hiina RV mõjutustegevust pidevalt jälgida ning rakendada vajadusel kiireid vastumeetmeid, kaitsta nii oma kodanike kui ka siin õppivate ja töötavate välismaalaste, eelkõige Hiina, Hongkongi ja Macau üliõpilaste julgeolekut ning tagada kõigile akadeemilised vabadused Hiina uuringute alal.

Selleks kutsume üles:

  1. kõiki Eesti üliõpilasi, teadlasi ja õppejõude ning ülikoolide ja uurimisasutuste juhte viima läbi ja korraldama teaduslikku uurimistööd ja akadeemilist diskussiooni Hiina teemadel vabalt ilma tsensuuri ja enesetsensuurita ning lubamata Hiina RV võimudel mistahes avalikul või varjatud moel mõjutada uurimistööd suunas, mis võiks kallutada uurimistulemusi ja laiemalt piirata akadeemilisi vabadusi;
  2. kõiki Eesti ajakirjanikke ja meediaväljaandeid olema tähelepanelik ja reageeriv Hiina RV ametlike ja mitteametlike mõjutamiskatsete osas ning nõudma ja tagama endale juurdepääs kõigile vajalikele Hiinat puudutavatele infoallikatele;
  3. valitsust senisest tunduvalt rohkem investeerima Hiina-uuringutesse, et luua parem ja kõikehõlmavam võimekus Hiina mõistmiseks ja Hiinaga seotud objektiivse teabe levitamiseks, sh tugevdama valitsusasutuste koostööd teadlastega;
  4. riigikogu koostöös valitsuse, ülikoolide ja uurimisasutuste, mõttekodade ja ekspertidega töötama välja terviklik ja ajakohane Hiina-poliitika, mis looks legaalse raamistiku kiiresti ja tulemuslikult vastata Hiina mõjutustegevusele, mida viimane teostab, rakendades selleks nii digitaalseid vahendeid, majandustegevust ja akadeemilist koostööd kui ka Hiina RV kodanike luure- ja lobitööd ning teisi riiklike ja mitteriiklikke avatud ja varjatud tegevusi.

Alla kirjutanud:

Märt Läänemets, orientalist-sinoloog, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi president
Iverson Ng, kolumnist
Urmas Hõbepappel, analüütik
Martti Kalda, orientalist, tõlkija, raadiohääl
Henn Käärik, Tartu Ülikooli emeriitdotsent
Kai Vassiljeva, tõlkija
Teet Toome, orientalist
Indrek Ude, Akadeemia tegevtoimetaja
Alevtina Solovyeva, PhD
Mart Tšernjuk, sinoloog
Katja Koort, Tallinna Ülikooli Hiina-uuringute lektor
Peeter Espak, TÜ Orientalistikakeskuse kaasprofessor; MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut, juhataja
Arvo Tõnisoo, füüsik
Mihkel Kunnus, semiootik ja kulturoloog
Ülo Valk, folklorist
Lidia Leontjeva, tõlkija
Vladimir Sazonov, orientalist
Eiki Berg, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor
Jaak Valge, Tartu Ülikooli kaasprofessor, Riigikogu liige
Peeter Vähi, helilooja, etnomusikoloog
Artur Laast, ajaloolane-türkoloog
Urmas Reinsalu, riigikogu liige
Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse emeriitprofessor
Roy Strider, Tiibeti toetustegevuse koordinaator Eestis
Tuuli Stewart, Eesti Rooma Klubi nõunik, ettevõtja
Arho Tuhkru, kirikuõpetaja
Juku-Kalle Raid, kuulehe KesKus peatoimetaja
Berk Vaher, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees
Riho Altnurme, Tartu Ülikooli kirikuloo professor
Liina Lukas, Tartu Ülikooli dotsent
Tiit Aleksejev, kirjanik
Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja
Joanna Ellmann, luuletaja
Erki Lind, kultuuri- ja religiooniloolane
Sven Grünberg, helilooja
Kaur Riisma, kirjanik
Kristina Viin, usuteaduste magistrant, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige
Jaan Lahe, teadlane, õppejõud ja vaimulik, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige
Ivar Tröner, kultuuriloolane
Mart Kangur, luuletaja ja tõlkija, Eesti Kirjanike Liidu liige
Valle-Sten Maiste, kultuuriajakirjanik
Harri Ints, psühholoog
Anne Lange, Tallinna Ülikooli tõlkeuuringute dotsent
Laur Järv, füüsik
Hagani Gayibli, kirjanik-türkoloog
Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kirjanik
Elli Marie Tragel, semiootika doktorant
Peeter Sauter, vabakutseline literaat
Arvo Valton, kirjanik
Markus Vetemaa, merebioloog
Kristjan Sander, arheoloog
Holger Kaints, kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige
Ants Miller (Siim Veskimees), kirjanik
Andreas Johandi, Tartu Ülikooli usuteduskonna teadur
Yoko Alender, riigikogu liige, RK Tiibeti toetusrühma esinaine
Jüri Saar, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Andres Herkel, välisuudiste toimetaja, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige
Leho Rubis, kunstnik ja muusik
Martin A. Noorkõiv, Domus Dorpatensis Sihtasutuse tegevjuht
Karin Kaup Lapõnin, IT ettevõtja
Ruuben Kaalep, riigikogu liige
Urmas Reitelmann, riigikogu liige
Mait Vaik, kirjanik-muusik
Meelis Papp, arst
Imar Koutchoukali, Tallinna Ülikooli lektor
Toomas Raudam, kirjanik
Eve Lukk, loovterapeut-muusikaterapeut
Tarmo Kruusimäe, riigikogu liige, RK Hongkongi toetusrühma esimees

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: