Kaitsevägi ei plaani enam Soome ja Lätiga ühiselt soomukeid arendada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: mil.ee

Kuigi Eesti sõlmis kevadel Soome ja Lätiga ühiste kavatsuste kokkuleppe, ei plaani Eesti enam ühiselt soomukeid arendada. Probleemiks osutus kokkuleppele jõudmine maksumuses ja Eesti kaitsetööstuse osaluses Soome ettevõttega Patria.

Kaitseväel on üle 100 ratassoomuki Pasi. Ratassoomuk viib sõdurid eesliinile ja seda kasutatakse toetusmasinana tulejuhtimisel, meditsiini- või staabimasinana, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaitseväe peastaabi vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Tõnis Metjer ütles, et Pasid on lahingukõlbulikud, kuid masinad on vanad ja paljud neist on välismissioonidel kõvasti vatti saanud. Seal laaditi neile patrullvarustus ja laskemoon, nii et nii mõnelgi Pasil ei pidanud vastu esisild.

"Praegu on nad Soome ja Eesti teenistuses olnud üle 30 aasta. Vanade masinatega tahes-tahtmata tõusevad ülalpidamiskulud ning tekivad probleemid varuosade leidmisega," selgitas Metjer.

Kaitsevägi on Pasidega rahul.

Tänavu aprillis sõlmisid Eesti, Soome ja Läti tehnilise kokkuleppe uue ratassoomuki arendamiseks. Sõjalistes nõuetes lepitigi kokku. Teadus-arenduskokkuleppe sõlmimisest Soome Patria tehasega, kus Pasisid toodetakse, Eesti loobus.

"Me ei suutnud kokku leppida esiteks teadus- ja arendustegevuse maksumuses, soomuki sihthinnas ning me ei suutnud ka kokku leppida selle soomuki Eesti kaitsetööstuse osaluses," ütles kaitseinvesteeringute keskuse soomustehnika kategooria juht Ivar Janson.

Jansoni kinnitusel jääb Eesti tehnilise kokkuleppe osapooleks. Ei välistata ka teadus- ja arendusprojektiga liitumist, kui tingimused on Eestile soodsad.

Patria Land presidendi Jussi Järvineni kinnitusel oodatakse Eestit uuesti projektiga liituma. "Patria on olnud ja on jätkuvalt valmis kaasama programmi Eesti ettevõtteid eesmärgiga esitada esimesed tellimused juba 2021. aastal. Programm jääb avatuks Eestile ja kõigile teistele liituda soovivatele riikidele ka hilisemas staadiumis," kommenteeris Järvinen.

Soomukiprojekt paneb kõrvu kikitama Eesti kaitsetööstuse ettevõtjad, kes tahaks ise soomukit kokku panna.

"Me juba täna teame, et turul on olemas teisi tooteid - soomukeid -, mis vastavad meie nõuetele ja mis jäävad samasse hinnaklassi. Kindlasti kaitsetööstuse osalus selles tuleviku hankes on üks olulisi hindamiskriteeriume," ütles Janson.

Küsimus on, kas Eesti kaitsetootjad saaksid soomukiarendusega hakkama enne 2028. aastat, mil kaitsevägi uusi soomukeid vajab. Teiseks, uus kaitse arengukava alles ootab koostamist ja selles tuleb soomukitel konkureerida uute võimekustega nagu ranna- ja keskmaa õhukaitse ning mereväe uuendamine.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: