Audiitorid: EL-i kaitsepoliitika ohuks on riikide napp võimekus ja koostöö ({{commentsTotal}})

Eesti jalaväerühm Malis, kus Euroopa Liit juhib väljaõppemissiooni
Eesti jalaväerühm Malis, kus Euroopa Liit juhib väljaõppemissiooni Autor/allikas: Taavi Karotamm/mil.ee

Euroopa Liidu riikide praegune sõjaline võimekus ja koostöö ei vasta EL-i kaitsepoliitika uutele ambitsioonidele, leiab Euroopa Kontrollikoda neljapäeval avaldatud analüüsis.

"Kaitse tähendab tõelise sõjalise võimekuse loomist, millel on selge potentsiaal võimalikke ohte ära hoida," ütles ülevaate eest vastutav kontrollikoja liige Juhan Parts pressiteate vahendusel. "Otsustavate edutegurite puudumisel ja ilma selgete eesmärkideta tekib oht, et praegused EL-i kaitsealgatused jäävad vaid tühjadeks sõnadeks ega too tulemusi," lisas Parts.

Kontrollikoja audiitorid hoiatavad, et koostoime EL-i algatuste ning muude kaitse- ja julgeolekuraamistike vahel on otsustava tähtsusega. Eelkõige on oluline, kas EL suudab täiendada NATO-t ning vältida dubleerimist ja kattumist. Hiljutised algatused EL-i tasandil ja kavandatud rahastamise suurendamine toovad aga kaasa tulemuslikkusega seotud riske, leitakse analüüsis.

Selles tõdetakse, et hiljutised rahvusvahelised sündmused koos majanduslike ja tööstuslike kaalutlustega on andnud Euroopa kaitsekoostööle uue hoo. Vastavalt Euroopa Liidu 2016. aasta üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale ning selle rakenduskavale julgeoleku- ja kaitseküsimustes on käivitatud mitu algatust ning Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada oluliselt EL-i kaitse- ja välisjulgeoleku eelarvet. Kui perioodi 2014–2020 eelarve oli 2,8 miljardit eurot, siis uuel perioodil, aastateks 2021–2027, võiks see komisjoni ettepaneku kohaselt olla 22,5 miljardit eurot. Audiitorid näevad ohtu, et EL-i kulutuste selliseks suurenemiseks ei pruugi olla paigas nõuetekohaseid kontrollisüsteeme.

Samuti märgib kontrollikoda, et kaitse on liikmesriikide suveräänsuse keskmes olev valdkond. On näha selgeid strateegilisi erinevusi EL-i liikmesriikide vahel, kelle arusaamad julgeolekuohtudest ja EL-i rollist kaitsevaldkonnas võivad üksteisest lahkneda. Liikmesriikidel on ka erinevad sekkumispõhimõtted ja seisukohad sõjalise jõu kasutamise suhtes. Audiitorid märgivad, et sellises kontekstis jäävad mõned mõisted, nagu "strateegiline autonoomia" või "Euroopa armee", laiaks ja ebamääraseks.

Kontrollikoda rõhutab ka, et oluline on tagada EL-i algatuste sidusus ja koostoime teiste kaitse- ja julgeolekuraamistikega. See puudutab eriti koostööd NATO-ga, mis on 22 liikmesriigi jaoks kollektiivkaitse tähtsaim raamistik. Võtmetähtsusega küsimus on, kas EL suudab NATO-t täiendada ning vältida funktsioonide dubleerimist ja kattumist.

Kaitsevõime osas on selge lahknevus selle vahel, mida liikmesriikidelt oodatakse ja mida nad suudavad kokku leppida ning saavutada. Audiitorid juhivad tähelepanu sellele, et EL-i sõjalisi võimeid on viimastel aastatel negatiivselt mõjutanud alainvesteeringud ja riikide kaitse-eelarvete kärped ning neid iseloomustab suur dubleerimine ja killustatus.

Olukorda halvendab ühiste tehniliste standardite puudumine, mis kahjustab Euroopa erinevate relvajõudude koostalitlusvõimet. Kokkuvõttes ei ole liikmesriikide praegused sõjalised võimed vastavuses EL-i sõjaliste ambitsioonidega, ning kui Euroopa peaks end kaitsma ilma välise abita, läheks puudujäägi katmiseks vaja mitusada miljardit eurot. Ühendkuningriigi lahkumine EL-ist halvendaks olukorda veelgi, kuna Ühendkuningriigi kaitsekulutused on Euroopa suurimad, moodustades EL-i liikmesriikide kogukulutustest umbes veerandi.

Euroopa Liit on viimastel aastatel loonud mitu kaitsega seotud algatust ja mehhanismi, sealhulgas alaline struktureeritud koostöö (PESCO), kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD) ja Euroopa Kaitsefond, tõdeb kontrollikoda. Neid algatusi ja kavandatud rahastamise suurendamist EL-i ja liikmesriikide eelarvetes võib pidada hüppeliseks muutuseks Euroopa kaitse valdkonnas. Kuid nende edu sõltub aga suurel määral mitmest põhitingimusest, mis audiitorite hinnangul veel täidetud ei ole. See puudutab eelkõige tulemuslikku planeerimist EL-i tasandil, liikmesriikide osalemist, mõju kaitsevõime tegelikele vajadustele ning juhtimis- ja aruandlusraamistikku.

Analüüsiga saab tutvuda siin.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: