Eesti tootja esitles mehitamata lahingumasina prototüüpi

Foto: Ago Gaškov

Mehitamata maismaasõidukid ei leia nii kiiresti kasutust kui õhus lendavad droonid. Milrem Robotics esitles Euroopas kahte robootikaplatvormi, nende seas ka mehitamata lahingumasina prototüüpi, mis on ühisprojekt Norra ettevõttega Kongsberg.

Belgias toimus seitsmele Euroopa Kaitsefondi projektis osalevale riigile demonstratsioon. Milremi mehitamata sõidukit kasutati lahinglaskmiseks, vaatluseks ja laskemoona juurdetoimetamiseks jalaväele.

Sloveenias aga demonstreeris ettevõte oma mehitamata lahingumasinat Type-X, mis on Eestis kasutusel oleva lahingumasina CV-90 toetusmasin ja koostööprojekt Norraga.

"See on koostöös Kongsbergiga esimene avalik lahinglaskmistega kasutus sellistele masinatele. Ta on ajalooline ka selles mõttes, et Euroopas kellelgi varem sellist võimekust näidatud ei ole," rääkis Milrem Roboticsi tegevjuht Kuldar Väärsi.

"Meie sõdurite väljaõppe põhimõtetes tuleb teha muudatusi enne, kui selliseid süsteeme võiks näha lahinguväljal. Samas see, mida me täna nägime, oli üsna lootustandev," ütles Hispaania kaitseministeeriumi esindaja Joaquin Catala Loret.

Huvitav oli Sloveenia ohvitseri kommentaar.

"Mind üllatas tulejõud ja täpsus. Minu tankitõrjerelvaga ma tean, et kui ma näitan tanki, siis see on positiivne psühholoogiline efekt minu sõduritele ja negatiivne teisele poolele. Aga kui sa võitled roboti vastu, siis mis psühholoogilist efekti see teisele poolele põhjustab?" kommenteeris Sloveenia õppeväljade ohutusohvitser leitnant Janis Podgornik.

Droonid vallutasid sõjatandri kiiresti. Mehitamata maismaasõidukeid lahinguväljal ei kasutata. Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet põhjendas seda sellega, et taevast on hea nähtavus ja seal puuduvad takistused. Ja sõjaväelased on praktikud, mitte eksperimentaatorid. Kaks suunda peavad arenema enne, kui sellised masinad sõjaväelastele meeldima hakkavad.

"Üks on tema isejuhtimise või isesõitmise võime, et ta saab kurvide ja võsaga hakkama, et sa ei pea kogu aeg meeleheitlikult distantsilt roolima, et üks inimene saab hakkama ühe või paari masina juhtimisega. Ja teiseks, sellel inimesel peab olema väga hea sidekanal. Masinal peavad olema head kaamerad, head mikrofonid, suure mahutavusega sidekanal, et ta näeks igas suunas ja kvaliteetselt, mitte ühest pilust," selgitas Tammet.

Tema hinnangul kulub aastaid enne, kui selline tase saavutatakse. Samas, neil ettevõtetel, kes praegu katsetavad, on siis tugev edumaa.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: