Valitsus otsustas 2019. aasta septembris kaitseministeeriumi ettepanekul suurendada kaitseväe osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Otsustati panustada strateegilise võimega ja saata sinna Eesti eriväelased, et teha koostööd Prantsuse eriväelastega Mali relvajõudude nõustamisel.

Nii alustasidki sihtüksuses Takuba teenistust Eesti eriväelased koos teiste kaitseväe spetsialistidega 2020. aasta juulis. Mali sõdureid õpetades ja juhendades täideti erioperatsioonidele omast võimete kordistaja rolli. Selle sihtüksuse ülesanded on korraldada väljaõpet, anda sõjalist nõu ja toetada Mali relvajõude erioperatsioonidel Islamiriiki rajavate terroristide vastu.

Kohalike olude tundmine

Nende ülesannete täitmiseks on vaja kogenuid ja hea väljaõppega pühendunud eriväelasi ning kaitseväe spetsialiste. Peale kaitseväes hästi sissedrillitud sõjalise pedagoogika valdamise (seleta, näita, tee ja harjuta) peavad nad oskama rääkida ka kohalikku keelt. See on omane just eriväelastele, sest kohaliku keele oskus kordistab ülesannete täitmise edukust.

Eriväelased peavad mõistma ka Mali kultuuri ja religiooni. Kõik see toetab võõra keskkonna tundmist – ikka selleks, et saavutada liitlaste usaldus. See aitab ka paremini nõustada Mali relvajõudude ohvitsere ja sõdureid erioperatsioonide planeerimisel. Vajaduse korral tuleb neid juhendada rasketes olukordades keerulisel maastikul.

Kogemused, mille erioperatsioonide väejuhatus on saanud nii Afganistanist kui ka Senegalist, hõlbustavad niisuguste ülesannete täitmist. Õpikogemusi on jagatud ka koos teiste NATO erioperatsioonide üksustega üheskoos harjutades. Nüüdseks saame arvesse võtta ka igalt järgnevalt Mali rotatsioonist saadud väärtuslikke kogemusi võimalike tuleviku ülesannete jaoks

Parim tunnustus nii Eesti kui ka Prantsuse eriväelastele on koos Mali eriväealastega läbitehtud operatsioonide tulemused. Takuba sihtüksuse erioperatsioonide efektiivsust on esile tõstnud ka meie liitlase Prantsusmaa kindralid.

Maksimaalne eduvõimalus

Esimene Eesti eriväelaste üksus siirdus Malisse koos samaväärse Prantsuse eriväelaste üksusega juunis. Koos pandi Takuba sihtüksuse edasisele arengule nurgakivi. Samal ajal komplekteerisid Mali relvajõud kompanii nimetusega ULRI (unité légère de reconnaissance et d'intervention). Euroopa eriväelased hakkasid selle üksuse mentoriteks.

Õigupoolest on tegemist kerge mobiilse luure- ja löögiüksusega. Enamikul malilastest oli teatav sõjaline väljaõpe varasemast olemas. Eesti ja Prantsuse eriüksuste hooleks jäi kompaniitaseme väljaõppe ühtlustamine ja üldise väljaõppe taseme tõstmine. Ikka selleks, et tulevaste erioperatsioonide eduvõimalus oleks maksimaalne.

Väljaõpe koosnes laskeharjutusest, meditsiiniõppest, transpordivahendite kasutamise õppest ja väikeüksuste liikumise harjutamisest maastikul. Lisaks toimus järjepidevalt ülemate tasandil niinimetatud "ilma püssi pauguta" nõustamine.

Esimeses etapis, enne erioperatsioone, õppisime veelgi paremini tundma kohalikku kultuuri, kombeid ja mõttekäiku. See pani aluse üksteise mõistmisele lahinguväljal ning usalduse ja küünarnukitunde tekkimisele.

Oskus kuulata

Oluline on mõsta, et erioperatsioonide puhul tähendab nõustamine ja abistamine Mali relvajõudude lahinguvõime kasvatamist. Lahingutegevuseks vajaliku moraali tõstmine aitab iseseisvalt hakkama saada. Sama oluline on arusaam, et Mali kompanii ei ole mitte eraldi allüksus, mida eriväelased juhivad, vaid on eelkõige võrdväärne, lahinguvälja ja kohalikke olusid peensusteni tundev partnerüksus.

Erioperatsioonidel ei ole nõustamine mitte kunagi ühepoolne protsess, vaid hoopis vastupidi. Kõik algab oskusest õppida ja kuulata kohalikke. See on omaette oskus. Paljudele õpetatakse seda pedagoogika teooriatundides, aga eriväelased järgivad seda ka päriselt.

Seega tuleb ennekõike kuulata Mali kompanii juhtkonna soovitusi, kuidas tegutseda kohalikes oludes. Alles siis juhendada neid erioperatsioonide planeerimisel, ettevalmistamisel ja täideviimisel. Erioperatsioonidel kasvas malilaste enesekindlus. See ongi erivägede põhieesmärk – kohalikud võitlejad peavad suutma iseseisvalt ülesandeid täita.

Terrorism ei tunne riigipiire

Märkimist väärib ka Mali kliima. Sihtüksuse rotatsioon algas ajal, mil temperatuurid ulatusid kuni 50 soojakraadini. Põuale järgnenud vihmaperiood oli Saheli piirkonnas tavapärasest vesisem ja see seadis piiranguid. Erioperatsioonid malilastega viisid meid põhibaasist sadade kilomeetrite kaugusele Sahara kõrbe. Sujuvaks liikumiseks oli maastiku tundmine oluline.

Operatsioonialal kogenud Prantsuse eriväelaste kirjeldus oli teravalt täpne: üks päev vihma võrdub kolme päevaga läbimatut maastikku. Kohalikke olusid teades ja riske arvesse võttes, korraldati erioperatsioonidele omaselt kolmenädalane operatsioon Liptako Lõuna piirkonnas. Mõõtmetelt oli ala sarnane Eesti territooriumiga. Rasketes oludes läbiti 1200 kilomeetrit ja tarbiti 2800 liitrit vett.

Sihtüksuse Takuba eriväelastel on terrorismivastases võitluses strateegiline mõju. Terrorism ei tunne riigipiire. Islamistlikud terroriorganisatsioonid tahavad 2014. aastal loodud ning hiljem purustatud Islamiriiki nüüd Aafrikas Saheli piirkonnas uuesti üles ehitada. Euroopa ülekülvamine terrorilainega on üks osa Islamiriigi strateegiast.

Et seda ei juhtuks, peame andma oma panuse koos liitlastega Malis. Peame ära hoidma, et islamiäärmuslased ei saaks Aafrikas oma tugipunkte luua. Kui see neil õnnestuks, siis järgmise sammuna hakatakse kalifaati looma. Erioperatsioonid on alati strateegilistes tulipunktides. Seal on kõige efektiivsem koos liitlastega islamistide vastu võideldes ennetada meid kõiki ähvardavaid ohtusid.