Kui Venemaa korraldas Salisburys keemiarünnaku Sergei Skripali vastu, esitas Suurbritannia rünnaku järel oma liitlastele konkreetsed asitõendid rünnaku asjaolude kohta. Kas nüüd, kus Tšehhi on välja saatnud 18 Vene diplomaati, on Tšehhi valitsus seda samuti teinud? Esitanud asitõendid sõjaväeladude ründamisest 2014. aastal?

Tšehhi valitus on teinud vastava avalduse koos Vene diplomaatide väljasaatmisotsusega, kuid päris detailidest rääkinud ei ole. Tšehhi välisministri kohusetäitja Jan Hamacek informeeris detailsemalt Euroopa Liidu välisministreid ja samuti informeeritakse liitlasi sellel nädalal ka NATO-s. Üldjoonetes teame sündmustest, kuid detailidest Tšehhi oma partnereid veel loodetavasti informeerib.

See oli ju rünnak ühe NATO liikmesriigi ehk meie liitlase vastu. Tegemist oli ju sisuliselt sõjalise rünnakuga?

Jah, ja seetõttu ongi väga tähtis, et see küsimus tuleb detailsemalt arutelule ka NATO nõukogus ja liitlased peavad tõsiselt arutama, kuidas selliseid olukordi tulevikus paremini ennetada. Viimase kolme nädala jooksul on viis NATO liikmesriiki saatnud välja Vene diplomaate. Need diplomaadid on teinud tegusid, mis on liikmesriikide suveräänsust rikkunud ja julgeolekuhuvisid kahjustanud.

Vene-Lääne suhted on väga halvad ja halvenenud viimaste nädalate jooksul veelgi, kuid Moskvat see väga ei morjenda. Kas Eesti tuleb tänasel välisministrite kohtumisel välja eraldi omapoolse initsiatiiviga Venemaa ohjamiseks? Pakume lisasanktsioone või samme, et Venemaad säärase käitumise eest karistada?

Eesti vaatest on kindlasti toimuv väga tähtis. Me tegelesime Venemaa küsimusega terve nädalavahetuse ja eile tulime välja Euroopa Liidus ühisavaldusega. See mõistab tõsiselt hukka inimõiguste rikkumised Venemaal seoses Aleksei Navalnõi kinnipidamisega. Me näeme, kuidas tema tervislik seisukord on halvenenud. Venemaa peab de-eskaleerima sõjalise tegevuse Ukraina piirialadel, pidama kinni rahvusvahelisest õigusest ning lõpetama inimõiguste rikkumised.

Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloost teame üsna palju samme, kus dissidendid või riigile mittesobivad isikud saadetakse riigist lihtsalt minema. Kas Eesti oleks põhimõtteliselt valmis andma Aleksei Navalõile varjupaika? Kui ta seda ise sooviks?

Ma usun, et Eesti kaaluks seda tõsiselt. Kuid Aleksei Navalnõi on see, kes otsustab, et millisesse riiki ta sooviks pöörduda, kui Venemaa teda välja lubab. See oleks loomulikult väga tervitatav, kui Venemaa pakuks sellist võimalust härra Navalnõile.

Ma ei saanud päris täpset vastust, et kas Eesti on teinud ka eraldi ettepanekuid karmistamaks suhtumist Venemaasse?

Eelmisel nädalal koos Läti ja Leedu kolleegidega läksime Ukrainasse, et omalt poolt aidata kaasa nende küsimuste püsimisele rahvusvahelises päevakorras. Väga tähtis on Ukrainale kõrgetasemelise poliitilise toetuse jätkamine nende püüdlustes oma territoriaalse terviklikkuse eest seista. Rohkem tuleb kaasata rahvusvahelisi organisatsioone Ukraina aitamiseks. Samas puudutada Venemaal toimuvaid inimõiguste rikkumisi.

Ma küsin seda sellepärast, et endine president Toomas Hendrik Ilves algatas Twitteris arutelu, et ehk on aeg panna praegu julgeoleku huvides kõigi Venemaa kodanike sissesõit Euroopa Liitu pausile. See on üks väga jõuline ja konkreetne ettepanek, mis teie sellest mõttest arvate?

Jälgisin ka omalt poolt seda arutelu ja ma omalt poolt küll väga loodan, et suhted Venemaaga ei arene nii kaugele, et sellised drastilised meetmed tuleb kasutusele võtta. Miks on see probleemne? Meie kindlasti toetame demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonda Venemaal. Selles valguses on inimestevahelised kontaktid väga olulised. Ja tõepoolest, me oleme näinud, et Venemaa viisasid saavad ka inimesed, kelle puhul me leiame, et ei ole põhjendatud lihtsalt lubada neid lahkelt Euroopa riikidesse tulla. Kuid teiselt poolt tuleb vaadata ka seda, et Venemaalt tulevad ka tavalised inimesed meie riikidesse. Seda kindlasti tuleb soodustada, et meil oleks võimalus selliseid inimestevahelisi kontakte, kultuurikontakte jätkata, et aidata Vene kodanikuühiskonnal püsida tugevana.

Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre pani oma sotsiaalmeedia kontole pildi Vene uudisteagentuurist, kus meie suursaadik siseneb Vene välisministeeriumisse Moskvas. Mis asju ta seal reedel ajamas käis?

Eesti jätkab omalt poolt kahepoolsete kontaktide hoidmist. Vene Föderatsioon on Eesti naaberriik, kellel on Eestiga väga pikk piirijoon. Eestil on Venemaaga väga mitmed kahepoolsed lepingud töös. Selliste kahepoolsete suhete teemadel härra Laidre Venemaa välisministeeriumis käiski.

Kas praeguses olukorras, kus suhted NATO ja Venemaa vahel eskaleerunud, on üldse kahe riigi lahendamata piiriküsimusest põhjust rääkida?

Venemaa suhted Eestiga ja teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega on olnud väga raskes seisus juba Krimmi annekteerimisest 2014. Võib-olla võime minna ka veel kaugemasse minevikku, ehk need on halvad juba Gruusia sõjast alates. Nii et selles kontekstis tuleb vaadata seda pikaajaliselt ette. Suhted on jahedad, halvad, kuid sellest hoolimata me peame arvestama, et Venemaa on Eesti naaberriik, kellel on meiega pikk piirijoon. Meil on väga tähtis, et meie kahepoolsete suhete lepinguline baas oleks tugev ja selle nimel meie välisministeeriumis oleme töötanud ja seda tööd jätkame. Loomulikult selleks, et 2014. aastal sõlmitud piirilepped saaksid ratifitseeritud, on vaja mõlema poole poliitilist tahet ja paralleelselt edasiminekut.

Ütlesite, et Eestile on olulised suhted naaberriikidega. President Kersti Kaljulaid andis Õhtulehele pika intervjuu, kus ta tunnistas, et Eesti toetas OECD peasekretäri valimiste lõppvoorus Austraalia endise rahandusministri Mathias Cormanni kandidatuuri. ERR-ile teadaolevalt võitis Cormann lõppvoorus rootslanna Cecilia Malmströmi vaid ühe häälega. Miks me oma naabrit ei toetanud?

See on väga hea teema selle tõttu, et üle pika aja Eesti esitas kandidaadi sedavõrd kaalukale kohale nagu OECD peasekretäri ametikoht. Eestil oli sinna väga väärikas kandidaat üles seada. Eesti seisis valimiskampaanias üheselt oma kandidaadi edu nimel ja ja vastavalt tegi ka tegevusplaani, et kuidas oma kandidaadiga jõuda maksimaalselt eduka tulemuseni.

See strateegia toetas meid väga edukalt, kuigi tõepoolest enne lõppvooru meie president otsustas sellest protsessist tagasi astuda. OECD liikmesriigid on kõik teatavasti vaba turumajanduse toetajad, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid toetavad riigid. Me tegime sellise plaani, mis toetas eelkõige meie enda kandidaadi edu selles protsessis.

Te ei vastanud mu küsimusele, miks Eesti toetas lõpphääletusel Austraalia kandidaati ja ei toetanud oma naabrit ja Euroliidu liikmesriiki Rootsit? Nüüd ühe häälega osutuski austraallane valituks, hääletanud Eesti teisiti, saatnuks edu Rootsi kandidaati?

Neid hääletustulemusi, mis olid konfidentsiaalseid, on mul üsna keeruline praegu kommenteerida. Teil on kindlasti väga hea informatsioon, kui te nii ütlete, et mitme häälega Rootsi kaotas. Aga ma julgen küll öelda seda, et Eesti on äärmiselt põhimõttekindel riik. Kui Eesti kellegagi lepib kokku kedagi toetada, siis Eesti püsib oma sõna juures kuni hääletusvoorude lõpuni.