Selle, et Eesti toetas OECD peasekretäri valimisel Cormanni, rääkis välja Kaljulaid ise laupäevases intervjuus Õhtulehele. "Tänagi rääkisin värskelt valitud OECD peasekretäriga, keda Eesti viimastes voorudes toetas," ütles Kaljulaid usutluses Õhtulehele.

Kokku pidasid liikmesriikide suursaadikud OECD-s tegevjuhi valimiseks viis läbirääkimiste vooru, millest viimases tehti otsus Cormanni ja Malmströmi vahel. Algselt kümnest kandidaadist olid kaheksa selleks ajaks oma kandidatuuri tagasi võtnud. Kaljulaid taandus pärast teist vooru.

Ametlikult Eesti oma hääletamisi OECD-s ei kommenteeri: "OECD peasekretäri hääletus on konfidentsiaalne, kuid viimases voorus kiideti enim toetust kogunud kandidaat konsensuslikult heaks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja vastuseks palvele Kaljulaidi öeldut selgitada.

Sama rõhutas ka välisminister Eva-Maria Liimets, kes andis siiski mõista, et Rootsile pidi Eesti seisukoht teada olema. "Neid hääletustulemusi, mis olid konfidentsiaalseid, on mul üsna keeruline praegu kommenteerida. Teil on kindlasti väga hea informatsioon, kui te nii ütlete, et mitme häälega Rootsi kaotas. Aga ma julgen küll öelda seda, et Eesti on äärmiselt põhimõttekindel riik. Kui Eesti kellegagi lepib kokku kedagi toetada, siis Eesti püsib oma sõna juures kuni hääletusvoorude lõpuni," ütles Liimets usutluses ERR-ile.

Küll aga ütles ERR-iga rääkinud anonüümsust palunud allikas, et Malmströmile võis saatuslikuks saada tema senine taust. Malmström oli aastatel 2014-2018 Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik, enne seda (2010-14) siseküsimuste volinik ning aastatel 1999-2006 ka Euroopa Parlamendi liige, mistõttu nägid mõned OECD liikmesriigid temas Euroopa Liidu käepikendust ning kartsid, et EL saab maailma jõukamaid demokraatiaid ühendavas organisatsioonis liiga mõjukaks.

Teiseks võis aga Cornmanni valimine väljendada püüdu regionaalse tasakaalu saavutamiseks üleilmsete organisatsioonide juhtkohtade jagamisel. "Ega Aasia-Ookeaania piirkonna riikidel väga palju esindajaid rahvusvaheliste organisatsioonide tipus ei ole. Viimati oli lõunakorealane Ban Ki-Moon ÜRO pesekretär (2007-2016). Sama regiooni riik Jaapan on aga suuruselt teine OECD eelarvesse panustaja," selgitas allikas.

OECD on 1961. aastal asutatud demokraatlike, turumajandusega riikide valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on info ja eksperthinnangute vahetamise kaudu aidata kaasa maailmamajanduse ning liikmes- ja mitteliikmesriikide majanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. Organisatsiooni kuulub praegu 37 riiki ning nende majanduste kogusumma moodustas 2017. aastal nominaalselt 62 protsenti kogu maailma sisemajanduse koguproduktist.

Eesti kuulub OECD-sse alates 2010. aastast, Läti sai liikmeks 2016. ja Leedu 2018. aastal. Euroopa Liidu riikidest ei ole selle liikmed Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Malta ja Rumeenia.

Cormann - saksakeelsest belglasest Austraalia rahandusministriks

OECD uus peasekretär on sündinud 1970. aastal Belgia saksakeelses regioonis, kust pärast emakeeles põhihariduse omandamist läks prantsuskeelsesse keskkooli Liege'is. Ta omandas Belgia Namuri ülikoolis õigusteaduste kraadi ning jätkas juura- ja hollandi keele õpinguid Leuveni ülikoolis. 1989. aastal oli ta koos sõpradega Saksamaal tunnistajaks Berliini müüri langemisele. Inglise keelt neljanda võõrkeelena õppis Cormann Erasmuse programmi vahetusüliõpilasena East Anglia ülikoolis Norwichis.

Cormann kolis Austraaliasse 1996. aastal, kus liitus ka sealse liberaalse parteiga. Cormann on Austraalia kõige kauem järjest ametis olnud rahandusminister, olles aastatel 2013-2020 kolme valitsuse liige.

Cormann asub OECD peasekretärina ametisse 1. juunil vahetades välja Angel Gurria, kelle kolmas viieaastane ametiaeg lõppeb mais. Mehhiko endine diplomaat ja majandusteadlane on sellel kohal töötanud alates 2006. aastast.