Ärilisel eesmärgil peetavad lemmikloomad peavad nüüdsest registris olema

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kass loomade varjupaigas Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Uus määrus paneb kasside-koerte müügiks kasvatajatele kohustuse kanda oma äri registrisse. See aitab tõhustada järelevalvet loomakasvanduste üle.

Iga tädi Niina või onu Andres, kes Lasnamäe korteris või Tartu kuuris müügiks kasse või koeri paljundab, peab end 21. aprillist põllumajandusloomadega samasse registrisse kirja panema. Kohustus laieneb ka loomade varjupaikadele ning lemmikloomakauplustele.

See peaks parandama riiklikku järelevalvet nn lemmikloomavabrikute üle, mis kasse-koeri tulu teenimise eesmärgil paljundavad. Ühest sellisest juhtumist kirjutas ERR nädal tagasi.

PRIA all tegutsevale registrile teeb järelevalvet põllumajandus- ja toiduamet (PTA), ent majandustegevuse vastu võib huvi tunda ka maksu- ja tolliamet (MTA).

See nõue kaasneb 21. aprillist Eestile laieneva EL-i määrusega, mille eesmärk on ühtlustada loomapidamise nõudeid ja hõlbustada järelevalvet.

Nimelt lööb uus seadus lahku lemmikloomad ja ärilisel eesmärgil peetavad loomad - kui koera- või kassikasvandust peetakse tulu teenimiseks, siis ei käsitata neid pesakondi seaduse silmis enam lemmikloomadena.

"Kui on loomad, kellest saadakse saadusi, siis need on peetavad loomad. Kes tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi peavad kas varjupaigas või zookaupluses või selleks kohandatud muus paigas, et saada järglasi ja nendega kaubelda Eestis või väljaspool, siis sellised inimesed on Eesti mõistes ettevõtjad ja peaksid oma ettevõtte olema registreerinud, andma teada, et nad tegelevad ettevõtlusega. Paraku see nii praegu ei ole. See muudatus on tööriist, millega suunata neid meeleparanduse teele," selgitas seadusemuudatust maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang.

Selleks on PRIA kodulehele loodud põllumajandusloomade register, kuhu on koondatud kõik registreeritavad tegevused. Nüüdsest lisanduvad sinna ka ärilisel eesmärgil peetavad lemmikloomad. Selleks peavad loomakasvandused endast teada andma.

"Sellega antaksegi teada, et peetakse seda või teist liiki looma selles-ja-selles kohas, neid on eeldatavalt umbes nii palju jne. Kuna ärilisel eesmärgil me ütleme, et ta on peetav, mitte lemmikloom, laienevad talle ka kõik nõuded, mis peetavatele loomadele on kehtestatud," rääkis Piisang.

Piisang möönab, et ega riik nii naiivne ole, et arvaks, et lemmikloomad üleöö registrisse tekiksid. Eesmärk on aga saada parem ülevaade loomakasvatustest, mis aitaks tõhustada järelevalvet nende üle. Teisisõnu, et teaks, kuhu minna kontrollima, kas loomakestega on kõik hästi ja nõuetele vastav.

"Ilmselgelt põllumajandus- ja toiduamet ei hakka kellegi ukse taga nõudma sisselaskmist, kui pole selget vihjet või arusaamist, et seal ärilise tegevusega tegeldakse. Selgelt on loomadega kauplemine kõrgema veterinaartervise ja -heaolu riskiga tegevus. Riigi huvi on seda valdkonda kuidagiviisi korrastada, aga kindlasti võtab see aega," ütles Piisang.

Piisang lisas, et järelevalvet hakatakse lemmikloomavabrikute üle, kes end registrisse pole kandnud, tegema ilmselt juhtumipõhiselt. Eraisikute korterikasvandused, mis reegleid täidavad, on jätkuvalt lubatud, tegevusluba neilt selleks ei nõuta.

"Kui inimene satub järelevalveasutuse orbiidile ja küsitakse, kas tegelete äriga, meil on märke sellest, aga teid pole registris, siis nii ta käib," ütles Piisang. "Kõik Mustamäe korteri tädid ei pöördu ilmselt meeleparanduse teele ja ei hakka ettevõtjateks. Aga reegel on reegel."

Samas ei taha Piisang pilli ka lõhki ajada ning väidab, et piir, kust lõppeb lemmikloomapidamine ja algab loomade kasvatamine ärilisel eesmärgil, on ähmane.

"Kui kodus lemmikloom poegib kord aastas, siis paratamatult jäävad pojad üle," ütleb Piisang.

Ta leiab, et isegi kui need pojad maksavad tuhat eurot, siis selline müük pole veel tingimata klassifitseeritav äritegevusena.

"Äritegevuse definitsioon on püsiv tulu teenimise eesmärk. See on selline hall ala, kust piir läheb. Riik peab järelevalvama ja piirama mõistlikult ja põhjendatult. Tuleb lähtuda riskidest, kas halduskoormus läheb suuremaks kui saadav kasu või risk, mis sellega kaasneb. Need on kõik need kaalutluskohad," leiab Piisang.

PTA on märksa resoluutsem ega nõustu, et see ala nii hall oleks ning nende jaoks on ka tuhandeeuroste kassipoegade müük äri.

"Kui tädi Niina pesakondi selle eesmärgiga teeb, et tulu teenida, on see ettevõtlus. Inimestel võib olla kass, kes kogemata jäi pesakonna ootele. Siis kui see on ühekordne, siis see pole ettevõtlus, aga kui me näeme, et neid "upse", kus jälle "juhtus", on ikkagi rohkem, ei saa siin rääkida ühekordsest asjast," ütles PTA pressiesindaja Elen Kurvits.

Kurvits lisas, et nende jaoks vahet ei ole, kas kasvataja ja müüja on füüsiline või juriidiline isik - ka eraisik võib äri teha, nii et loomakasvatuse võib registrisse üles anda end ettevõtjaks registreerimata.

Kui selline lemmikloomapidaja end registrisse kirja ei pane, laieneb PTA-l õigus määrata sunniraha.

"Sunniraha on eelkõige mõjutusvahend, kindlasti mitte karistus," toonitab Kurvits.

Ta lisab, et sunniraha kõrval on võimalik algatada ka väärteomenetlust. Juriidilise isikule määratav maksimaalne trahvisumma võib olla kuni 2000 eurot, füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot.

"Oluline on, et ta annaks endast teada, et tema andmed registrisse jõuaksid. Meid ei huvita, kas see juriidiline keha olemas on," lisas Kurvits, tuues näiteks, kuidas praegu on linnugripiga võitlemisel abiks analoogne kodulindude register.

PTA maksude poolega ei tegele. Maksu- ja tolliamet aga võib uue registri võtta aluseks eraisikute maksukäitumisele järelevalve tegemiseks, nii nagu pisteliselt kontrollitakse ka näiteks üüritulult maksude tasumist.

"Maksu- ja tolliamet pöörab senisest enam tähelepanu eraisikute tulumaksulaekumiste parandamisele. Eraisikute osas teeme kontrolle vastavalt riskihinnangule ning muu hulgas kasutame avalikult kättesaadavaid registreid," ütles MTA maksuauditi üksuse juht Erkki Paulus.

MTA juhib tähelepanu, et kui eraisik tegeleb näiteks loomade müügiga, siis ei pruugi ta seda teha läbi äriühingu.

"Erinevaid viise maksude tasumiseks on veel, näiteks saab pakkuda teenust läbi ettevõtluskonto või registreerida ennast FIE-na. Kui müük või teenuse pakkumine on juhuslik, siis võib seda kajastada ka füüsilise isiku tuludeklaratsioonil," selgitas Paulus.

Kui selgub, et inimene on jätnud loomade müügist teenitud tulu deklareerimata, tuleb lisaks maksusummale tasuda ka intressi ning maksuametil on õigus teha rahatrahv kuni 1200 eurot.

Lisaks tuleb arvestada sellega, maksuotsuseid võidakse teha ka tagasiulatuvalt. Tulult tasumata maksu võib sisse nõuda kuni viie aasta eest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: