Juba jaanuari alguses rääkis Härma, kuidas sügisel viisid pärast vaheaega koolidesse nakkust peamiselt õpetajad ning neilt kandus viirus edasi lastele, kes selle oma kodudesse viisid. Praegune olukord ei ole tema sõnul oluliselt teistsugune, kui siis ainult selle võrra, et osa õpetajaid on viiruse vastu vaktsineeritud ning osad on haiguse läbi põdenud.

"Me sellega arvestame, et tõepoolest õpetajad on esimesed. Esimesed paar nädalat võime näha, kuidas nakkus hakkab pigem vaktsineerimata õpetajate kaudu kooli minema. Kõik õpetajad pole tänaseks ka saanud oma teist vaktsiinidoosi. Sellega läheb ka mõni nädal aega. Me näeme ka haigestumisi esimese doosi järgsel vaktsineerimisel," rääkis Härma.

Ta lisas, et algklassid saadetakse kooli sellepärast, et alustada piirangute leevendamist kõige olulisemast. Samuti on tema sõnul koolide osaline avamine sellepärast eelistatud, et nakatumise uue tõusu korral saab siis lapsed juba suvevaheajale saata.

"Võib-olla kõige olulisem on see, et lapsed ei lähe pikaks ajaks kooli. Isegi kui me näeme haigestumise tõusu kaks-kolm nädalat pärast koolide avamist, siis tegelikult peaks meil olema juba paari-kolme nädala pärast uuesti võimalus olukord ära stabiliseerida, kui nakatumise tõus saab tõesti olema koolide arvelt. Siis juba sellega, et lapsed lähevad koolivaheajale," selgitas Härma.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ettevõtluse seisukohast on hea, et otsustati algkoolid lahti teha. Ta selgitas, et paljudel tootmis- ja teenindussektori töötajatel on kodus väikelapsed ning kuna nad ei saa kodus oma tööd teha, siis on hea, kui lapsed saab kooli ja lasteaeda viia.

"Siin on tark samm-sammult teha, vaadata, mis nende numbritega juhtub. Ja puhtalt isiklikus vaates, siis kui nii vähe on suvevaheajani, võib-olla kõik klassid ei peagi siis kooli jõudma, kui see lööb nakatumise numbrid üles. Siin tuleb targalt vaadata, mis saab pärast koolivaheaega," rääkis ta.

Saates arutleti ka selle üle, miks ei avata koole piirkonniti, vastavalt sellele, kus on nakatumine madalam.

Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et koda on valitsusele seda soovitanud. Ta lisas, et üks argument piirkondliku avamise vastu on hariduslik ebavõrdsus.

"Ma ei ole isiklikult väga nõus, et me peame selle halvema (kõrgema nakatumisega piirkonna) järgi võtma, aga saan aru, et eriti lõpuklassis ei taha keegi sattuda haridusliku ebavõrdsuse lõksu," lisas professor. Ta märkis, et näiteks Lõuna-Eestis ja saartel võiksid lapsed koolis käia, kuna neis piirkondades on nakatumine madal, kuid see on poliitiline otsus.

Härma ja Lutsar leidsid, et algklasside lapsed koolis maski kandma ei peaks ning praegu seda kohustust ka pole.

Lutsari hinnangul peaks õpetajad maski kandma. Härma soovitab kanda maski vanemate klasside õpilastel.

"Me nägime, et kui õpetaja oli haigena koolis, siis ta nakatas nelja-viite inimest - nii õpilasi kui ka oma kolleege. Kui oli laps haigena koolis, siis ta nakatas keskmiselt ühte inimest - oma pinginaabrit. See suhe on erinev ja selle tõttu on soovitus kanda vanemate klasside lastel maski, sest mida vanemaks sa saad, seda rohkem sa teisi nakatad. Õpetajatega sama lugu," rääkis Härma