Eesti kodakondsust sooviv süürlane sattus bürokraatlikku vaakumisse
Eestis hästi integreerunud süürlane sattus bürokraatlikku vaakumisse. Ehkki tal on tähtajatu elamisluba ja täidetud kõik eeldused, et saada Eesti kodakondus, keeldub riik talle seda andmast, sest Süüria ei väljasta dokumente selle kohta, kas mees on eelmisest kodakondsusest vabastatud. Sarnane probleem on Eestis mitmel inimesel.
38-aastase Mohammed Dibou sõnul on Eesti maapealne paradiis. Kümne aastaga on ettevõtlik süürlane siin põhjalikult kanda kinnitanud, õppinud selgeks keele, ameti ja loonud pere, kus kasvab seitsmeaastane poeg, kes astub sügisel pealinna eliitkooli esimesse klassi, edastas "Pealtnägija".
Paraku on aga süürlane sattunud juriidilisse tupikseisu. Nimelt vastab Mohammed kõigile tingimustele, et saada Eesti kodanikuks, kuid riik keeldub talle passi väljastamast, sest tema sünniriik ei vasta sisuliselt e-kirjadele ja kõnedele.
Süürias Hamahi provintsis üheksalapselises perekonnas üles kasvanud Mohammed võitis stipendiumi konkursi, tänu millele pääses õppima Venemaale Peterburi riiklikku kunstiakadeemiasse. Kultuurikorralduse erialal tutvus noormees Tartust pärit Tanjaga, kes omandas Venemaal teist kõrgharidust.
Paar abiellus 2007. aastal Tartus, aga plaanis algul elama asuda mehe kodumaale. 2010. aasta suvel pärast õpingute lõppu sai Mohammedist Süürias kohaliku lasteteatri juhiabi ja Tanja lõi kaasa ühes rahvusvahelises projektis vabatahtlikuna. Tulevik paistis helge, kuni poolteist aastat hiljem puhkes araabia kevad, mis eskaleerus mitmes riigis relvastatud konfliktideks. See jõudis 2011. aasta märtsis Süüriasse. Mohammed soovitas seepeale abikaasal Eestisse naasta.
Esimesena naasiski 2011. aasta sügisel Eestisse Tanja, Mohammed järgnes mõni kuu hiljem. Tänu abielule Tanjaga sai mees Eesti riigilt pikaajalise ehk tähtajatu elamisloa, mis võimaldab siin elada, töötada ja isegi kohalikest valimistest osa võtta.
Mohammed kohanes uuel kodumaal, sai kokapaberid ja asus tööle restoranis. Paaril sündis ka poeg Amir.
Kodakondsuse saamine jäi bürokraatia tõttu toppama
Kaks aastat tagasi otsustas Mohammed taotleda Eesti kodakondsust. "Minu jaoks see on väga oluline, sest mul on abikaasa Eesti kodanik, mul on seitsmeaastane poeg Eesti kodanik. Ma elan siin juba kümme aastat," põhjendas Mohammed.
Mohammed läbis keeleeksami ja täitis kõik muud nõuded, jäi vaid kujundlikult öeldes koera saba – Eesti seadus välistab teatavasti topeltkodakondsuse ehk ametnikud nõudsid paberit, mis ütleks, et Süüria vabastab Mohammedi oma kodakondsusest.
"Ma kirjutasin mitu korda ja ma helistasin mitu korda saatkonda, Poola ja Valgevenesse," ütles Mohammed. Ta soovis saatkonnalt saada kinnitust, et tema dokumendid on vähemalt kätte saadud, kuid vastuseks sai, et sel teemal Süürias ei tohi rääkida.
Tõestuseks tegi perekond isegi video ühest järjekordsest kõnest Süüria võimudele.
"Ma kirjutasin teile. Kas saite mu kirjad kätte? Ma saatsin e-maili, saatsin Eesti politsei tõendi kodakondsuse taotluse kohta," kõneles Mohammed.
"Saime kõik e-mailid kätte, aga mina ei vasta päringutele," tuli vastuseks.
"Seal ütleb, et me ei vasta. /.../ Et me vasta sellele küsimusele. /.../ Neil on ülevalt keeld. Välisministseerium Süürias ei luba vastata sellele küsimusele," selgitas Mohammed.
"Mõned allikad ütlevad seda, et nad ei soovita isegi proovida kodakondsusest loobuda Süüria kodanikel, sest see kohe tekitab nii-öelda punase märgi sinu külge. Sa justkui ütled riigist lahti. Ja kui riik on mitte-demokraatliku režiimiga, siis me ju kõik väga hästi teame, mida see tähendab riigi jaoks - et sa põhimõtteliselt oledki riigi reetnud," rääkis Eesti inimõiguste keskuse pagulasvaldkonna jurist Uljana Ponomarjova.
Kokkuvõttes ütlevad rahvusvaheliste suhete ja inimõiguste eksperdid, et kuigi Süüria seaduses on formaalselt olemas punkt, kuidas inimest kodakondsusest vabastada, siis Bashar al-Assadi režiim seda tegelikult kunagi ei tee ja kes sellist asja küsib, seda koheldakse kui ullikest või enesetapjat.
"Ma teadsin, ma juba ammu teadsin, et seda ei ole võimalik teha, see on väga ohtlik teema rääkida," kinnitas Mohammed.
"See, millistel tingimustel ja kas üldse riik oma kodanikku kodakondsusest vabastab, ongi selle riigi kodakondsuspoliitika ja teised riigid sellesse ei sekku," kommenteeris Eesti siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Eesti soovitab kunagi hiljem uuesti Süürialt tõendeid saada
Eesti ametnike käsitlus on, et Süüria ei ole läbikukkunud riik, kes ei suuda suhelda. Nende sõnul ei ole mõned ebaõnnestunud katsed ametnikega ühendust võtta piisav tõend selle kohta, et Süüria kodakondsusest loobuda ei saa, ja ootavad selle kohta ikkagi paberit, seda enam, et Süüria kodakondsusseaduses on punkt selle kohta olemas.
Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik Liis Valk ei osanud kommenteerida, kas Süürias kehtib põhimõte, et inimesi kodakondsusest ei vabastata. Ta soovitab aga edasi proovida.
"Mida me saame soovitada, on inimesel uuesti proovida ja oodata, kui riigis on võib-olla pisut parem aeg, siis seda protsessi läbida," lisas Valk.
"Ma tegin kõik, mis võimalik, mida ma saan teha. Ma kõik proovisin, ma helistan, kirjutasin, ma helistasin saatkonda, ma helistasin välisministeeriumisse Süürias, ma proovin juba rohkem kui aasta. /.../ Mida veel ma saan teha?" ütles Mohammed.
"Samal ajal on mõned inimesed pagulased ja rahvusvahelise kaitse all, kellel ka ei ole võimalik loobuda kodakondsusest, kuna see on ohtlik nende elule. Ja minu abikaasa on samas olukorras, lihtsalt ilma paberiteta," kommenteeris Tanja Dibou.
"Rahvusvahelise õiguse kohaselt tähendab vajadus saada varjupaika seda, et inimest ähvardab reaalselt tema päritoluriigis viibides piinamine, tagakiusamine või surm. /.../ Aga ta elab Eesti Vabariigis täiesti turvaliselt ja puudub igasugune kaitse vajadus," selgitas Ruth Annus.
"Ka seda me vältida ja välistada ei saa, et inimesel ei õnnestugi oma riigi kodakondsusest loobuda. Kas see on selline olukord nagu antud juhul, kus inimesele ei vastata, või on see riigi teadlik otsus, et ei vabastata inimest kodakondsusest, sinna meie omakorda sekkuda ei saa. See ongi inimese ja tema kodakondsusjärgse riigi vaheline suhe, usaldussuhe," sõnas Liis Valk.
PPA proovis ka ise Süüria võimudega kahel korral ühendust võtta, et Mohammed vabastataks kodakondsusest, kuid ka Eesti riigi ametlikud kirjad jäi vastuseta.
Seepeale sulges PPA märtsis Mohammedi kodakondsuse menetluse soovitusega kindlasti tulevikus uuesti proovida.
Mohammed tunneb end lõksus
Kokkuvõttes on mees omamoodi lõksus – ühelt poolt on tal tähtajatu Eesti elamisluba, mille alusel ta saab siin viibida ja äri ajada, teisalt aegus Mohammedi Süüria pass juba kaks aastat tagasi, mis tähendab, et väljapoole Eestit ta reisida ei saa.
Tallinna ülikoolis lektorina töötava Tanja sõnul perekond enam isegi ei unista puhkusereisist.
"Kui meil tekib soov minna välismaale, siis ta peab tegema põhimõtteliselt sellise otsuse, et ta taotleb Süüria passi selleks, et reisida. Aga see on väga vale otsus, sest me niimoodi näitame, et me tahame niimoodi edasi elada, niimoodi me näitame Süüria riigile, et me oleme nõus sellega ja niimoodi me näitame Eesti riigile, et me ei vaja Eesti kodakondsust, et me lepime sellega, mis meil on. Meie otsus on, et me ei tee seda. Meil ei ole vaja seda reisimist, meil on vaja turvalist ja õnnelikku elu Eestis," selgitas Tanja.
Inimõiguste keskus läheb Mohammedi juhtumiga kohtusse
Mohammedi ei ähvarda riigist väljasaatmine, vaid ta tahab tunda end täisväärtusliku kodanikuna. Viimases hädas pöördus pere Eesti inimõiguste keskuse poole, kel on elamislubade ja kodakondsuse vaidlustes pikk kogemus.
Viimase poole aasta jooksul on sarnase probleemiga sinna pöördunud juba neli inimest, lisaks Mohammedile veel üks süürlane, kaks iraanlast ja kodanik Araabia Ühendemiraatidest.
Mohammedi juhtum on neist juriidiliselt kõige tugevam, mistõttu minnakse just tema kaasusega kohtusse.
"Põhimõtteliselt need inimesed ongi de facto kodakondsuseta isikud. See tähendab, et nendel ei ole mitte ühtegi riiki, kes neid kaitseks mingis olukorras," tõdes Ponomarjova.
"Väga praktiline asi, näiteks sa lähed perega reisile ükskõik mis riiki, mis ei ole näiteks Euroopa Liit. Ja siis mingi taskuvaras varastab teie koti ära. Siis sa tahad koju tagasi minna, sul pole dokumente. Sinu abikaasa ja lapsed lähevad Eesti saatkonda, aga kuhu sina lähed? Sul ei ole kuskile minna. Jah, võimalik, et Eesti saatkond võib-olla annab tagasipöördumise paberi, aga ta ei pruugi seda teha, sest tegelikult kohustust justkui sellist ei ole," selgitas Ponomarjova probleemi tõsidust.
Inimõiguste keskuse juristide sõnul võib tuua palju õiguslikke argumente, aga lõpuks taandub kõik sellele, et Mohammed ei taha sisuliselt mingit erandit, vaid tema tegeliku olukorra tunnustamist ja turvatunnet kogu perele.
Toimetaja: Merili Nael