Jüri Luik: Putin kardab korrata Gorbatšovi teed

Toomas Sildami intervjuu Jüri Luigega
Toomas Sildami intervjuu Jüri Luigega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti endine välis- ja kaitseminister, suursaadik Jüri Luik, kes nüüd on riigikogu väliskomisjoni aseesimees, leiab, et Vene president Vladimir Putin on ilmselgelt otsustanud: pigem halvad suhted Läänega, kui oma režiimi kõikumine.

"Putini režiim põhineb paljuski Lääne vastasusel, kus iseennast ehk Venemaad kujutatakse kindlusena, mida kaitseb suur väejuht," ütles Luik pikemas intervjuus ERR-ile, mida saab reede hommikul lugeda rahvusringhäälingu portaalis ja kuulata Vikerraadios.

Luige hinnangul on Putinile tõsiseks hoiatuseks Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov, kelle algatatud sise- ja välispoliitilised reformid aitasid kaasa riigi lagunemisele 1991. aastal.

"Minu arvates on Putinile oluline Gorbatšovi pärand – ta nägi, et kui teed väiksemaidki demokraatlikke reforme või lähed läänemeelseks rahvusvahelisel areenil, siis sinu režiim siseriiklikult nõrgeneb, Gorbatšovi puhul hävines see täielikult," rääkis Luik.

Vastates küsimusele, milline on kõige õigem viis suhtlemisel praegu üle 100 000 sõjaväelase Ukraina piiride lähedale koondanud Venemaaga, rõhutas Luik sõna "kindlameelsus". Kindlameelsus rahvusvahelise surve kasutamisel, et Kreml ei alustaks Ukrainas uut sõjalist avantüüri ja samuti kindlameelsus sanktsioonide kehtestamisel.

Luik nõustus, et ülitugev samm oleks, kui Lääs lõpetaks Venemaalt gaasi ja nafta ostmise: "Kindlasti oleks see samm, mis mõjutaks Kremli käitumist."

"Iseküsimus, kas Lääs on selleks sammuks valmis? Praegu tundub, et mitte. Saksamaa pole isegi valmis seiskama [torujuhtme] Nord Stream 2 ehitamist. Jutt on vaid torust, mitte gaasist endast," tõdes Luik. "Nii dramaatiline samm võib juhtuda ainult täiesti erakordsetes oludes, kui näiteks tekib konflikt NATO ja Venemaa vahel. Praegu pole keegi isegi ähvardanud sellega."

Kui Ukraina küsiks NATO tippkohtumiselt alliansiga liitumise teekaarti ehk MAP-i, siis Luigel ei ole kahtlust, et Eesti toetaks seda. Aga…

"Kõige hullem on muidugi, kui allianss läheks sel teemal lõhki. Siis a) ei saaks Ukraina MAP-i ja b) allianss demonstreeriks oma lõhkiminekut, ehk mitte nii tugevat toetust Ukrainale," ütles Luik.

Luige sõnul on väga oluline hinnata, mida on praegu võimalik lääneriikidelt kätte saada ja mis on asjad, mille üle vaidlemine tekitaks mõttetuid pingeid.

NATO teekaarti ei ole võimalik Ukrainal lääneriikidelt saada?

"See on vähemalt keeruline. Kuigi jällegi, diplomaatias ei või kunagi öelda, et mitte iial. Nii pole ka sugugi välistatud, et ühe tõrjeabinõuna leitakse lõpuks konsensus MAP-i osas. Aga praegu seda kindlasti ei ole," tunnistas Luik, kelle hinnangul vajab Ukraina NATO-ga tihedat koostööd, ka näiteks veelgi ulatuslikumat relvaabi.

Jüri Luige intervjuud saab lugeda reede hommikul ERR-i portaalis ja kuulata kell 14.05 Vikerraadios.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: