Keskkonnaminister esitas RES-i 181 miljoni eest lisataotlusi

Maarjamäe memoriaal
Maarjamäe memoriaal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaminister Tõnis Mölder viis riigieelarve strateegia (RES) läbirääkimistele 181 miljoni euro eest lisataotlusi. Sellest kõige suurem osa ehk enam kui 66 miljonit läheks veevärkide arendamiseks, aga taotlustesse mahub ka ametnike palgatõus ja Maarjamäe memoriaalkompleksi korrastamine.

Aprilli lõpuks peab valitsus kokku leppima järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Läbirääkimised käivad ja nagu igal aastal, ulatuvad ministrite ettepanekud sadade miljonite eurodeni.

66,7 miljonit eurot veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks

Riigikogu keskkonnakomisjonis selgitas Mölder, et euroraha kasutades on investeeritud piisavalt üle 2000 elanikuga piirkondadesse. Euroopa Liidu uus eelarveperiood lubab Eesti veemajandusse oluliselt vähem raha, kui seni.

"Kuna Eestis on palju hajaasustust, siis on oluline parandada veekvaliteeti ja taristut ka alla 2000 elanikuga asumites," märkis Mölder komisjonis.

Komisjonile tutvustatud dokumendi järgi tagaks 66,7 miljonit eurot kvaliteetse joogivee ning kanalisatsioon 35 000 inimesele.

Konkreetselt ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamisele kuluks 50,7 miljonit eurot, liitumiste väljaaerendamiseks 4,7 miljonit eurot ning individuaalsetele puurkaevudele ja reovee kohtkäitlussüsteemidele 11,3 miljonit eurot.

2022: 3 333 350

2023: 13 333 400

2024: 26 666 800

2025: 23 333 450

22,9 miljonit eurot Keskkonnamaja ehitamiseks

Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste koondamisest ühte puidust majja rääkis endine keskkonnaminister Marko Pomerants juba 2017. aastal. Peagi peaks hoone saama ehitusloa, kusjuures lisaks ametnikele koliks majja ka loodusmuuseum.

Komisjonis selgitas Mölder, et kui maja ei ehitataks, tuleks renoveerida keskkonnaministeeriumi haldusala praegused hooned. Lisaks ministri taotluses olevale 22,9 miljonile eurole kulub keskkonnamaja ehitamiseks veel 15,3 miljonit. Selle raha andmise otsustas juba eelmine valitsus. Mölder ütles komisjonis, et kui ta taotlus heaks kiidetakse, võib ehitustöödega alustada juba sellel aastal.

2022: 10 000 000

2023: 10 800 000

2024: 2 080 000

2025: 0

13,5 miljonit eurot jääkreostuse ja ohtlike jäätmetega tegelemiseks

Selle raha eest soovib keskkonnaministeerium lõpule viia mahajäetud karjääride ning kaevanduste, samuti kasutuseta puuraukude korrastamise. Ühtlasi võiks korda saada Kiviõli ja Kohtla-Järve ohtlike jäätmete prügilad.

Samas arendataks Vaivara ohtlike jäätmete prügilat, mis saaks täiendava ladestusala.

2022: 6 826 820

2023: 2 790 000

2024: 2 145 000

2025: 1 755 000

7,4 miljonit eurot radioaktiivsetele jäätmete ladustuspaigale

Lisaks tavalisele ohtlikule prügile tuleb Eestil lahendada ka küsimus, kuhu ladustada radioaktiivsed jäätmed. See töö käib kahes etapis, kuni lõppladestuskoha valikuni tegeleb projektiga keskkonnaministeerium, siis võtab järje üle majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Uuringud juba käivad ning rahagi on selleks saadud nii Euroopa Liidult kui Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. RES-ist soovib minister Mölder saada veel 7,4 miljonit eurot. Komisjonile esitatud dokumendi järgi on seda tarvis, et "lõppladustuspaiga rajamisega õigeaegselt alustada."

Kuhu lõppladestuspaik tuleb, peaks ametlikult selguma kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu käigus.

2022: 183 454

2023: 820 710

2024: 3 082 490

2025: 3 342 076

Viis miljonit eurot erametsaomanike toetamiseks

Praegu saavad hüvitist taotleda need, kelle mets on Natura alal või sihtkaitsevööndis. Lisaraha eest pakutaks hüvitist ka nendele, kelle mets on väljaspool Natura ala piiranguvööndis.

"Riigieelarve vahenditest küsitakse raha nii toetusmehhanismide üle vaatamiseks kui ka selleks, et vajadusel võõrandada kokkuleppel maaomanikuga looduskaitseliste väärtustega maatükid riigile," selgitas Mölder komisjonis.

Ühtlasi peaks lisarahast piisama, et inventeerida eramaal asuvad vääriselupaigad.

2022: 1 044 000

2023: 1 186 700

2024: 1 309 400

2025: 1 442 100

6,9 miljonit eurot kultuurimälestistele

Mölder märkis komisjonis, et paljud lagunevad mälestised kuuluvad riigile, kusjuures osad neist asuvad veel reformimata riigimaal maa-ameti vastutusel. 485 tuhande euro eest värbaks maa-amet neli spetsialisti, ülejäänud raha läheks mälestiste korrastamiseks või konserveerimiseks.

Kõige enam raha suunaks ministeerium nõukogude ajal rajatud Maarjamäe memoriaali tarbeks.

Mölder selgitas, et otsustada tuleb ka see, kas memoriaal antakse üle Tallinna linnale või jääb see riigi kätte. Komisjonile tutvustatud dokumendi järgi suunataks memoriaalkompleksi korrastamiseks vajalik raha kompleksi uuele omanikule.

2022: 3 517 398

2023: 1 131 148

2024: 1 131 148

2025: 1 131 148

15,1 miljonit eurot ametnike palgafondi

Ametnike palkade tõstmiseks küsib taotleb minister 15,1 miljonit eurot.

"Erinevad palgauuringud, mis on avaliku sektori kohta tehtud, näitavad, et keskkonnaministeerium on oma palgafondiga jätkuvalt teistest taga," selgitas Mölder komisjonile.

Samasugune probleem on ka maaeluministeeriumi haldusalas. "Kui ministeeriumil on soov palgata näiteks juristi, siis on eesmärk, et ta oleks samamoodi motiveeritud, nagu on seda teiste ministeeriumite juristid," rääkis Mölder.

Komisjonile tutvustatud dokumendis lisatakse, et keskkonnaministeeriumi valitsemisala palgad peaks jõudma avaliku teenistuse mediaanini. Seeläbi peaks paranema ka teenuste kvaliteet ja klientide rahulolu. Juba järgmiseks aastaks ootavad ametnikud minimaalselt viieprotsendilist palgakasvu.

2022: 3 403 836

2023: 3 642 105

2024: 3 897 052

2025: 4 169 845

11,7 miljonit eurot küsib keskkonnaseireks

Selle raha eest peaks andmete kogumine muutuma automaatsemaks, ühtlasi peaks paranema kogutud andmete analüüs.

Komisjonile esitatud dokumendi järgi peaks keskkonna- ja ruumiandmed mutuuma ka avalikkusele paremini kättesaadavaks. 

2022: 1 849 000

2023: 2 970 666

2024: 4 118 333

2025: 2 757 400

2,2 miljonit eurot maavarade teemaplaneeringuteks

Tõnis Mölder selgitas komisjonis, et riik soovib saada tervikpilti nii sellest, missugune on maavarade seis praegu kui sellest, mis on järgnevate aastate nõudlus.

"Uuringute tulemusel saab teada, kuhu on mõistlik karjääre rajada ja kuhu mitte. Üksiklahenduste tegemine põhjustab erinevates kohtades palju arutelusid, sest keegi ei soovi uute karjääride rajamist oma koduõue lähedusse," selgitas ministe ja lisas, et kõige mõistlikum on ikkagi kaevandada Eestis,  mitte tuua maavarasid välismaalt.

2022: 250 000

2023: 750 000

2024: 800 000

2025: 350 000

23,4 miljonit eurot IT-kuludeks

Sellest üheksa miljonit eurot on mõeldud keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse KeMIT arendamiseks. Järgmise paari aasta jooksul plaanib KeMIT luua 40 uut ametikohta. Komisjonile esitatud dokumendi järgi peaks see tagama, et luuakse kaasaegseid lahendusi, tagatakse andmete avatus ja muudatused muutuvad kiiremaks ja kvaliteetsemaks.

Ühtlasi püüab ministeerium tänu lisatööjõule vabaneda mitme infosüsteemi puhul ühe partneri lõksust.

2022: 1 196 846

2023: 2 399 142

2024: 2 607 394

2025: 2 868 060

12,3 miljonit lisaeurot küsib minister selleks, et olemasolevad infosüsteemid püsti püsiks. Sisuliselt läheb see raha litsentside ostmiseks ja tarkvara ajakohasena hoidmiseks. Komisjonile esitatud dokumendis hoiatatakse, et kui lisaraha ei tule, takerdub ka rohepööre, sest olulisi projekte pole võimalik alustada ning olemasolevate teenuste kvaliteet muutub talumatuks.

2022: 2 614 000

2023: 2 924 000

2024: 3 224 000

2025: 3 524 000

Lisaks plaanib ministeerium veel tervet rida väiksemaid IT-kulusid. Maaameti ülikiire andmesidevõrgu jaoks läheb vaja umbes 300 000 eurot, uute teenuste ärianalüüsiks 200 000 eurot ja 1350 töötajaga valitsemisala arvutipargi uuendamiseks 1,6 miljonit eurot.

Kuus miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks

Selle raha eest plaanitakse luua spetsiaalne keskkonnavaldkonnale suunatud grandisüsteem.

2022: 1 500 000

2023: 1 500 000

2024: 1 500 000

2025: 1 500 000

Tõnis Mölderi sõnul esitas ta ERR-i avaldatud ettepanekud riigikogu komisjonis. "Enne RES-i lõppu ma täiendavalt ei kommenteeri," ütles Mölder.

Metsoja seab kahtluse alla puumaja ja Maarjamäe kompleksi arendamise

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Isamaa erakonna liige Andres Metsoja tõstis Mölderi taotluste seas esile looduskaitsealuste maade toetused.

"Kui me tahame liikuda Eestis edasi põhimõttel, et loodust tuleb kaitsta, siis ei saa seda teha kitsatl omaniku rahakoti peal vaid avalik sektor peab sinna ka kompensatsioonidena panustama," rääkis Metsoja

Loodusmaja ehitamisest rääkides märkis Metsoja, et keskkonnainvesteeringud võiks suunata rohkem maapiirkondadesse.

"See suure puumaja ehitamise teema on püsinud nii kaua, et mulle millegipärast tundub, et see on natukene ajas oma ideoloogiaga jalgu jäänud," ütles ta. "Ehitada puumaja ja näidata sellega, et me tegeleme kliimaneutraalsuse suunas suure avanguga, ilmselt ei ole päris see."

Ka Maarjamäe kompleksi kordategemine poleks Metsoja hinnangul parim keskkonnainvesteering.

"Ma arvan küll, et Tallinna linnal on endal võimekus olemas. Ma arvan, et iga omavalitsus leiaks enda territooriumil mingisuguse objekti, mida oleks vaja kõpitseda avaliku ruumi kordategemiseks," rääkis Metsoja.

Metsoja hinnangul on küsitav ka see, kas keskkonnaministeerium peaks 15 miljonit lisaeurot saama palkade tõstmiseks. Metsoja nõustub, et avaliku sektori palgad peaks olema konkurentsivõimelised, samas tuletas ta meelde riigireformi ideed.

"Raha juurde panna on üks lähenemise praktika ja ilmselt see on lihtsam, kui see, et otsida ressurssi juba olemasolevate vahendite seest," märkis Metsoja.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: