Keskkonnaminister esitas RES-i 181 miljoni eest lisataotlusi

Keskkonnaminister Tõnis Mölder viis riigieelarve strateegia (RES) läbirääkimistele 181 miljoni euro eest lisataotlusi. Sellest kõige suurem osa ehk enam kui 66 miljonit läheks veevärkide arendamiseks, aga taotlustesse mahub ka ametnike palgatõus ja Maarjamäe memoriaalkompleksi korrastamine.
Aprilli lõpuks peab valitsus kokku leppima järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Läbirääkimised käivad ja nagu igal aastal, ulatuvad ministrite ettepanekud sadade miljonite eurodeni.
66,7 miljonit eurot veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks
Riigikogu keskkonnakomisjonis selgitas Mölder, et euroraha kasutades on investeeritud piisavalt üle 2000 elanikuga piirkondadesse. Euroopa Liidu uus eelarveperiood lubab Eesti veemajandusse oluliselt vähem raha, kui seni.
"Kuna Eestis on palju hajaasustust, siis on oluline parandada veekvaliteeti ja taristut ka alla 2000 elanikuga asumites," märkis Mölder komisjonis.
Komisjonile tutvustatud dokumendi järgi tagaks 66,7 miljonit eurot kvaliteetse joogivee ning kanalisatsioon 35 000 inimesele.
Konkreetselt ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamisele kuluks 50,7 miljonit eurot, liitumiste väljaaerendamiseks 4,7 miljonit eurot ning individuaalsetele puurkaevudele ja reovee kohtkäitlussüsteemidele 11,3 miljonit eurot.
2022: 3 333 350
2023: 13 333 400
2024: 26 666 800
2025: 23 333 450
22,9 miljonit eurot Keskkonnamaja ehitamiseks
Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste koondamisest ühte puidust majja rääkis endine keskkonnaminister Marko Pomerants juba 2017. aastal. Peagi peaks hoone saama ehitusloa, kusjuures lisaks ametnikele koliks majja ka loodusmuuseum.
Komisjonis selgitas Mölder, et kui maja ei ehitataks, tuleks renoveerida keskkonnaministeeriumi haldusala praegused hooned. Lisaks ministri taotluses olevale 22,9 miljonile eurole kulub keskkonnamaja ehitamiseks veel 15,3 miljonit. Selle raha andmise otsustas juba eelmine valitsus. Mölder ütles komisjonis, et kui ta taotlus heaks kiidetakse, võib ehitustöödega alustada juba sellel aastal.
2022: 10 000 000
2023: 10 800 000
2024: 2 080 000
2025: 0
13,5 miljonit eurot jääkreostuse ja ohtlike jäätmetega tegelemiseks
Selle raha eest soovib keskkonnaministeerium lõpule viia mahajäetud karjääride ning kaevanduste, samuti kasutuseta puuraukude korrastamise. Ühtlasi võiks korda saada Kiviõli ja Kohtla-Järve ohtlike jäätmete prügilad.
Samas arendataks Vaivara ohtlike jäätmete prügilat, mis saaks täiendava ladestusala.
2022: 6 826 820
2023: 2 790 000
2024: 2 145 000
2025: 1 755 000
7,4 miljonit eurot radioaktiivsetele jäätmete ladustuspaigale
Lisaks tavalisele ohtlikule prügile tuleb Eestil lahendada ka küsimus, kuhu ladustada radioaktiivsed jäätmed. See töö käib kahes etapis, kuni lõppladestuskoha valikuni tegeleb projektiga keskkonnaministeerium, siis võtab järje üle majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Uuringud juba käivad ning rahagi on selleks saadud nii Euroopa Liidult kui Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. RES-ist soovib minister Mölder saada veel 7,4 miljonit eurot. Komisjonile esitatud dokumendi järgi on seda tarvis, et "lõppladustuspaiga rajamisega õigeaegselt alustada."
Kuhu lõppladestuspaik tuleb, peaks ametlikult selguma kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu käigus.
2022: 183 454
2023: 820 710
2024: 3 082 490
2025: 3 342 076
Viis miljonit eurot erametsaomanike toetamiseks
Praegu saavad hüvitist taotleda need, kelle mets on Natura alal või sihtkaitsevööndis. Lisaraha eest pakutaks hüvitist ka nendele, kelle mets on väljaspool Natura ala piiranguvööndis.
"Riigieelarve vahenditest küsitakse raha nii toetusmehhanismide üle vaatamiseks kui ka selleks, et vajadusel võõrandada kokkuleppel maaomanikuga looduskaitseliste väärtustega maatükid riigile," selgitas Mölder komisjonis.
Ühtlasi peaks lisarahast piisama, et inventeerida eramaal asuvad vääriselupaigad.
2022: 1 044 000
2023: 1 186 700
2024: 1 309 400
2025: 1 442 100
6,9 miljonit eurot kultuurimälestistele
Mölder märkis komisjonis, et paljud lagunevad mälestised kuuluvad riigile, kusjuures osad neist asuvad veel reformimata riigimaal maa-ameti vastutusel. 485 tuhande euro eest värbaks maa-amet neli spetsialisti, ülejäänud raha läheks mälestiste korrastamiseks või konserveerimiseks.
Kõige enam raha suunaks ministeerium nõukogude ajal rajatud Maarjamäe memoriaali tarbeks.
Mölder selgitas, et otsustada tuleb ka see, kas memoriaal antakse üle Tallinna linnale või jääb see riigi kätte. Komisjonile tutvustatud dokumendi järgi suunataks memoriaalkompleksi korrastamiseks vajalik raha kompleksi uuele omanikule.
2022: 3 517 398
2023: 1 131 148
2024: 1 131 148
2025: 1 131 148
15,1 miljonit eurot ametnike palgafondi
Ametnike palkade tõstmiseks küsib taotleb minister 15,1 miljonit eurot.
"Erinevad palgauuringud, mis on avaliku sektori kohta tehtud, näitavad, et keskkonnaministeerium on oma palgafondiga jätkuvalt teistest taga," selgitas Mölder komisjonile.
Samasugune probleem on ka maaeluministeeriumi haldusalas. "Kui ministeeriumil on soov palgata näiteks juristi, siis on eesmärk, et ta oleks samamoodi motiveeritud, nagu on seda teiste ministeeriumite juristid," rääkis Mölder.
Komisjonile tutvustatud dokumendis lisatakse, et keskkonnaministeeriumi valitsemisala palgad peaks jõudma avaliku teenistuse mediaanini. Seeläbi peaks paranema ka teenuste kvaliteet ja klientide rahulolu. Juba järgmiseks aastaks ootavad ametnikud minimaalselt viieprotsendilist palgakasvu.
2022: 3 403 836
2023: 3 642 105
2024: 3 897 052
2025: 4 169 845
11,7 miljonit eurot küsib keskkonnaseireks
Selle raha eest peaks andmete kogumine muutuma automaatsemaks, ühtlasi peaks paranema kogutud andmete analüüs.
Komisjonile esitatud dokumendi järgi peaks keskkonna- ja ruumiandmed mutuuma ka avalikkusele paremini kättesaadavaks.
2022: 1 849 000
2023: 2 970 666
2024: 4 118 333
2025: 2 757 400
2,2 miljonit eurot maavarade teemaplaneeringuteks
Tõnis Mölder selgitas komisjonis, et riik soovib saada tervikpilti nii sellest, missugune on maavarade seis praegu kui sellest, mis on järgnevate aastate nõudlus.
"Uuringute tulemusel saab teada, kuhu on mõistlik karjääre rajada ja kuhu mitte. Üksiklahenduste tegemine põhjustab erinevates kohtades palju arutelusid, sest keegi ei soovi uute karjääride rajamist oma koduõue lähedusse," selgitas ministe ja lisas, et kõige mõistlikum on ikkagi kaevandada Eestis, mitte tuua maavarasid välismaalt.
2022: 250 000
2023: 750 000
2024: 800 000
2025: 350 000
23,4 miljonit eurot IT-kuludeks
Sellest üheksa miljonit eurot on mõeldud keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse KeMIT arendamiseks. Järgmise paari aasta jooksul plaanib KeMIT luua 40 uut ametikohta. Komisjonile esitatud dokumendi järgi peaks see tagama, et luuakse kaasaegseid lahendusi, tagatakse andmete avatus ja muudatused muutuvad kiiremaks ja kvaliteetsemaks.
Ühtlasi püüab ministeerium tänu lisatööjõule vabaneda mitme infosüsteemi puhul ühe partneri lõksust.
2022: 1 196 846
2023: 2 399 142
2024: 2 607 394
2025: 2 868 060
12,3 miljonit lisaeurot küsib minister selleks, et olemasolevad infosüsteemid püsti püsiks. Sisuliselt läheb see raha litsentside ostmiseks ja tarkvara ajakohasena hoidmiseks. Komisjonile esitatud dokumendis hoiatatakse, et kui lisaraha ei tule, takerdub ka rohepööre, sest olulisi projekte pole võimalik alustada ning olemasolevate teenuste kvaliteet muutub talumatuks.
2022: 2 614 000
2023: 2 924 000
2024: 3 224 000
2025: 3 524 000
Lisaks plaanib ministeerium veel tervet rida väiksemaid IT-kulusid. Maaameti ülikiire andmesidevõrgu jaoks läheb vaja umbes 300 000 eurot, uute teenuste ärianalüüsiks 200 000 eurot ja 1350 töötajaga valitsemisala arvutipargi uuendamiseks 1,6 miljonit eurot.
Kuus miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks
Selle raha eest plaanitakse luua spetsiaalne keskkonnavaldkonnale suunatud grandisüsteem.
2022: 1 500 000
2023: 1 500 000
2024: 1 500 000
2025: 1 500 000
Tõnis Mölderi sõnul esitas ta ERR-i avaldatud ettepanekud riigikogu komisjonis. "Enne RES-i lõppu ma täiendavalt ei kommenteeri," ütles Mölder.
Metsoja seab kahtluse alla puumaja ja Maarjamäe kompleksi arendamise
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Isamaa erakonna liige Andres Metsoja tõstis Mölderi taotluste seas esile looduskaitsealuste maade toetused.
"Kui me tahame liikuda Eestis edasi põhimõttel, et loodust tuleb kaitsta, siis ei saa seda teha kitsatl omaniku rahakoti peal vaid avalik sektor peab sinna ka kompensatsioonidena panustama," rääkis Metsoja
Loodusmaja ehitamisest rääkides märkis Metsoja, et keskkonnainvesteeringud võiks suunata rohkem maapiirkondadesse.
"See suure puumaja ehitamise teema on püsinud nii kaua, et mulle millegipärast tundub, et see on natukene ajas oma ideoloogiaga jalgu jäänud," ütles ta. "Ehitada puumaja ja näidata sellega, et me tegeleme kliimaneutraalsuse suunas suure avanguga, ilmselt ei ole päris see."
Ka Maarjamäe kompleksi kordategemine poleks Metsoja hinnangul parim keskkonnainvesteering.
"Ma arvan küll, et Tallinna linnal on endal võimekus olemas. Ma arvan, et iga omavalitsus leiaks enda territooriumil mingisuguse objekti, mida oleks vaja kõpitseda avaliku ruumi kordategemiseks," rääkis Metsoja.
Metsoja hinnangul on küsitav ka see, kas keskkonnaministeerium peaks 15 miljonit lisaeurot saama palkade tõstmiseks. Metsoja nõustub, et avaliku sektori palgad peaks olema konkurentsivõimelised, samas tuletas ta meelde riigireformi ideed.
"Raha juurde panna on üks lähenemise praktika ja ilmselt see on lihtsam, kui see, et otsida ressurssi juba olemasolevate vahendite seest," märkis Metsoja.