Rahandusministeeriumi kolmapäeval tehtud RES-i ettepanek näeb ette 2022. ja 2023. aasta riigieelarves võrdse kärpe kõigile kõigile ministeeriumitele ja põhiseaduslikele institutsioonidele. Kärpe suurus arvutatakse lähtuvalt viimase nii-öelda normaalse aasta ehk 2019. aasta tegevuskulude tegelikust täitmisest, edastas Postimees.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) täpsemaid kommentaare ministeeriumi ettepanekute kohta ei andnud, öeldes vaid ministeeriumi pressiesindaja vahendusel, et RES on valitsuse ühine otsus, mis tuleb heaks kiita hiljemalt aprilli lõpuks.

Postimehe andmeil kärbitakse ka kaitsekulusid, ehkki tänavu jaanuaris allkirjastatud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingus on kirjas, et riigikaitse kulud jäetakse praegustes kavades ettenähtud tasemele, mis on vähemalt kaks protsenti SKT-st ning millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus märkis presisesindaja vahendusel ERR-ile saadetud kommentaaris, et kärped on vajalikud riigi rahanduse kordasaamiseks ning olulised ka solidaarsuse näitamiseks erasektoriga. Järgmise aasta kaitsekulud aga kasvavad võrreldes tänavustega, lisas minister.

"Kabinetis toimus arutelu selle raamistiku üle, mida valitsusliidu osalised viimased kaks nädalat sisuliselt 24/7 kokku on pannud. Üldiste jooksvate tegevuskulude kokkuhoid on kriisijärgse riigi rahanduse korda panemiseks üks vajalikest sammudest, ka solidaarsuse näitamiseks kriisis kõvasti pihta saanud erasektoriga. Kaitsele kuluv rahasumma on järgmise aasta eelarves võrreldes 2021. aastaga suurem," ütles Pentus-Rosimannus.