Eelmine aasta purustas Eestis viimase 60 aasta soojarekordi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Inimesed Pirita rannas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas globaalse kliima kohta raporti, mille järgi oli eelmine aasta Eestis alates 1961. aastast kõige soojem. Aasta keskmine temperatuur oli 8,4 kraadi, mis on normist 2,4 kraadi võrra kõrgem.

Raporti kohaselt oli mullu terves maailmas keskmine õhutemperatuur 1,2 ± 0,1 kraadi kõrgem tööstuseelse perioodi (aastad 1850-1900) keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas. Ühtlasi oli Euroopas 2020. aasta ajaloo kõige soojem.

Eestis ulatus aasta keskmine temperatuur 8,4 kraadini, samas on norm aga 6 kraadi. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et 2021. aasta Eesti keskmine õhutemperatuur on olnud jaanuaris ja märtsis normist veidi kõrgem ning veebruaris normist 1,9 kraadi madalam.

"Küllaltki korralik talv annab alust arvata, et tänavune aasta temperatuurirekordit ei löö," selgitas Krabbi. 

Viimased aastad purustavad üleilmselt rekordeid

Lisaks selgus raportist, et viimased kuus aastat on olnud ajaloo kõige soojemad. Näiteks Venemaal Verhojanskis tõusis temperatuur 20. juunil 38 kraadini. See on kõrgeim temperatuur, mis on registreeritud põhjapolaarjoonest põhja pool.

Samuti tuleb välja, et peamiste kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, ja N2O) kontsentratsioon jätkas kasvu vaatamata emissioonide ajutisele vähenemisele 2020. aastal seoses koroonapiirangutega. Seevastu olid Eestis möödunud aastal kasvuhoonegaaside heited aga jätkuvalt languses, sest põlevkivist elektrienergia tootmine on vähenenud.

Meretaseme tõus näitab maailmas tõusvat trendi. Lisaks suurenevad ka ookeani soojusvarud ja hapestumine, mis vähendavad ookeani võimet kliimamuutusi pehmendada.

Toimub ka ulatuslik merejää taganemine, näiteks Arktika minimaalseim jääkatte ulatus oli 2020. aasta septembris ajaloos teisel kohal. Merejää taganes jõudsalt ka Laptevite meres (osa Põhja-Jäämerest – toim.). Antarktika jäämassi vähenemine kiirenes 2005. aasta paiku ning praegu kaotab Antarktika ligikaudu 175–225 gigatonni jääd aastas.

Lisaks selgus, et 2020. aasta Põhja-Atlandi orkaanide hooaeg oli erakordselt aktiivne. Orkaanid, ekstreemsed kuumalained, tugevad põuad ja põlengud põhjustasid raporti andmetel kümnete miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju ja palju surmasid.

Värske raport toob veel välja, et möödunud aasta esimeses pooles registreeriti 9,8 miljonit ümberasumist, mille olid suuresti põhjustanud hüdrometeoroloogilised ohud ja katastroofid tõttu.

Muu hulgas selgus, et koroonakriisi tõttu toimunud katkestused põllumajandussektoris võimendasid ilmastikumõjusid kogu toidu tarneahela ulatuses, mille tulemusel suurenes ebakindlus toidujulgeolekus.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: