Lutsari sõnul jälgivad teadlased kõiki ringlevaid viirustüvesid väga hoolikalt. Indias iga päev rekordeid lööv tüvi neid aga murelikuks veel teinud ei ole.

"Sellest India tüvest on nüüd vast natuke rohkem teada. Seda pole veel pandud murettekitavate tüvede hulka, vaid on endiselt huvipakkuvate tüvede hulgas. Murettekitavate tüvede hulka satuvad tüved siis, kui nendega on kindlasti seotud kas haiguse kiire levik või immuunsüsteemi eest väga tugev ärapõgenemine – niisugused katsed veel käivad," ütles Lutsar.

Ta tõdes, et India puhangul on kindlasti väga palju muid faktoreid, miks haigus kontrolli alt on väljunud. Seetõttu soovitab ta tungivalt hoiduda ka Indiasse reisimast.

"Mitte niivõrd selle India tüve pärast, vaid seal on väga palju nakatumist, nende meditsiinisüsteem on praegu täielikus kriisis, nii et ka väga lihtsasti ravitava asjaga ei pruugi seal üldse abi saada ja siis võib asi väga hulluks minna. Ärge palun praegu Indiasse minge!" kutsus Lutsar üles.

Kliinilisi katseid vaktsiinidega veel vähe

Muude uute viirustüvede puhul on laboratoorsed katsed näidanud, et vaktsiinide tektitatavate antikehade võime neid neutraliseerida on kehvem kui algse viirustüve puhul, mille jaoks vaktsiinid disainiti. Samas kliinilisi ehk inimkatseid on nendega uute tüvede vastu veel vähe tehtud ja infot on napilt, mistõttu on veel vara järeldusi teha, kui mõjusad vaktsiinid uute tüvede vastu tegelikult on. Kuid vaktsiinide ümberdisainimise töö käib kogu aeg.

"Uued vaktsiinid on juba disainitud, mis vähemalt katseklaasis toimivad nii Brasiilia kui ka LAV tüve vastu ja nendega minu parima teadmise juures juba uuringud käivad. Tõenäoliselt ei nõua regulaatorid nendega enam suuri kliinilisi uuringuid, kus on mitukümmend tuhat inimest, vaid seal saab teha niimoodi, et immuunsust ühest uuringust teise sillata. Nii et kindlasti on uusi vaktsiine meil oodata," ütles Lutsar.

Teadlasi rõõmustab, et LAV-i tüvi on Eestis suhteliselt stabiilset taset näidanud, mitte osutunud sama ulatuslikult levivaks kui Suurbritannia tüvi.

"Kuskil ühe kuni kolme protsendi vahel igal nädalal me seda tüve leiame. Eelmisel nädalal leidsime neli tüve - üks sisse toodud ja kolm kohaliku levikuga. Igal juhul see LAV-i tüvi nii kiiresti ei levi ja sama näeb ka kogu Euroopa, et ta ei võta nii kiiresti seda Briti tüve üle, mida kogu Euroopa siis valdavalt täis on," ütles Lutsar.

Samas tõdes ta, et kindlasti tuleb ka edaspidi juurde uusi viirustüvesid.

"Me peame siin lihtsalt vaatama, kuidas olukord kujuneb. Ilmselt tuleb siis uusi vaktsiine ka disainida," resümeeris Lutsar.