Reedel käisid Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimehed Zolote kontrollpunktis ukrainlastele toetust avaldamas, vahendas "Välisilm".

"Paljuski, mida me siin näeme, see on ju uskumatu. Seitsmes aasta sõda käib. Kaevikud on siinsamas lähedal. Selles mõttes ma arvan, et tänane visiit, Zolotesse tulek, on väga oluline, et nendele toetust näidata, aga samas ka ise tunnetada seda, mis siin tegelikult toimub," rääkis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.

Poliitikud ei külastanud Zolote küla kooli, mis jääb pidevalt tule alla.

"Lapsed on juba sellega harjunud. Nad elavad juba kuus aastat tule all. Nende jaoks see on juba tavapärane. Nad enam juba ei tea, mis on rahulik elu," tõdes kooli asedirektor Andrei Kutšer.

Harjunud on ka Ukraina sõdurid kaevikutes Peski küla lähistel. Nad on veendunud, et nende vastu sõdivad professionaalsed Vene sõdurid. 

"Nende tegutsemise järgi. Professionaalsed sõdurid töötavad õpiku järgi. Vabatahtlikud sõdivad nagu Somaalia piraadid ja sellega on sõda nende jaoks lõppenud. Aga hästi relvastatud ja professionaalsed sõdurid töötavad taktikaliselt," selgitas Rujevit.

Alates 2016. aastast, kui lõppes sõja aktiivne faas, pole rindejoon oluliselt muutunud. Et kaitsta oma positsioone, kaevasid seal Ukraina sõdurid sadu kilomeetreid kaevikuid.

Kaevikud aga ei päästa alati. Positsioonidelt Avdijivkas evakueeritakse haavata saanuid pidevalt. Ida-Ukrainas võitleva Jevgeni sõnul kasutab vaenlane põhiliselt väikesekaliibrilisi relvi.

"Raskerelvastust mitte eriti tihti. Aga väikesekaliibrilistest relvadest nagu kuulipildujad, lasud automaatidest ja snaiprituli, seda on tihti," ütles ta.

OSCE vaatlejad, kes peavad fikseerima relvarahu rikkumisi, igale poole ei jõua.

"Konkreetselt meie juures pole käinud. Avdijivka linnas aga küll," ütles neli kuud rindel olnud jaoülem Artur.

Kui ERR-i ajakirjanikud laupäeval Donbassist lahkusid, oli olukord kontrolljoonel suhteliselt rahulik.