Ent isegi asja kiirkorras menetlemine tundub paljudele liiga aeglane.

"Juunikuus peaks asi olema otsustatud. Ise ma arvan, et juunikuus on hilja, aga on nagu on," kommenteeris Euroopa Parlamendi Eesti saadik Yana Toom.

Kuigi formaalselt toimub triloog kolme osaleja - Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi - vahel, võib arvata, et tegelik vaidluskese asub nõukogus ehk 27 liikmesriigi vahel.

"Kui ühel pool on näiteks 100 000 ungarlast, kes on vaktsineeritud Sputnikuga ning teisel poolt Leedu, kes arvab, et Sputnik on hübriidsõja relv, siis kuidas nad seal kokku lepivad? See pole tegelikult lihtne. Aga siin pole paraku parlamendil midagi teha," ütles Toom.

Et riigid omavahel siiski ühise keele leiaksid, on juba nõukogu praeguse eesistuja ehk Portugali organiseerida. Nende valitsemisperioodi lõpuks ehk 30. juuniks peaksid kõik Euroopa majandusruumi riigid suutma koroonapasse väljastada ja kontrollida. Kuid milliseks kujunevad need kõige viimased vaidlused triloogidel?

"See saab olema üks keerulisi küsimusi, kas liikmesriigid tohivad täiendavaid karantiini- või teisi nõudeid seada. On ka vähemtähtsaid küsimusi nagu selle sertifikaadi nimetus. Siiamaani ei saa keegi aru, miks ta on digitõend ja miks ta on roheline, kuigi ta võiks rahulikult olla Euroopa Liidu COVID-19 sertifikaat. Ma arvan, et küsimusi tekitab testide hind, sest Euroopa Parlament on üheselt välja öelnud, et inimesi ei tohiks piirata testimise kättesaadavuses ja see tähendab eelkõige hinda. Testimine on kallis, kõik ei saa seda endale lubada ja liikmesriigid peaksid kaaluma testide tasu kas olulist vähendamist või üldse testimist tasuta. Ja üks asi saab olema ka selle tõendi kehtivus. On kokku lepitud, et tõend kehtib ajutiselt, aga mida see ajutine tähendab? Kas see on siis nii kaua, kuniks WHO loeb pandeemia lõppenuks? Kas see on 12 kuud, võimalusega pikendada? Ehk ma arvan, et need saavad olema põhimõttelised küsimused, mille üle parlament ja nõukogu hakkavad läbi rääkima," selgitas Euroopa Parlamendi Eesti saadik Marina Kaljurand.

Kaljuranna viidatud PCR-testide kõrge hind mitmetes riikides on muretsema pannud paljusid poliitikuid, sest see suurendab ebavõrdsust reisimisel veelgi. Euroopa Parlamendi kindel huvi on see, et testide hind kaoks või langeks märkimsiväärselt.

"Meie ettepanek tagab selle, et liikmesriigid ei saa diskrimineerida vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud inimesi, sest negatiivse testiga või haigusest taastuvaid inimesi tuleb kohelda samamoodi. Samuti väldime diskrimineerimist jõukate ja vähemjõukate inimeste vahel. Liikmesriigid peavad testid tagama tasuta ning tegema nad lihtsasti kättesaadavaks," leiab Euroopa Parlamendi saadik, Roheliste esindaja Tineke Strik.

Kui suur osa Euroopa Liidust on keskendunud vaidlusele koroonapassi sisu üle, siis leidub ka neid, kelle arvates sertifikaat ise on saatanast.

"Küsimus ei ole enam parem- või vasakpoolsuses, konservatiivsuses või liberaalsuses, vaid Euroopa Liidu põhiõigustes. Kui me seda pretsedenti lubame, kus poliitiline enamus hääletab just praegu, et inimeste põhiõigusi eirataks, siis on see halb kõige suhtes, mida me Euroopa Liidust teame, ning ka selle tulevikule," teatas Euroopa Parlamendi saadik, ECR-i esindaja Cristian Terhes.

Euroopa Parlament Terhest kuulda ei võtnud ning hääletas sertifikaadi poolt. Aga kas võib loota, et kui lõplik kokkulepe saavutatakse, siis sealt edasi läheb kõik justkui lepse reega?

"Ma ei ole siin sugugi optimistlik, sest mõne riigi jaoks elektroonse dokumendi väljatöötamine on ikkagi täielik ulme," ütleb Yana Toom.