Kallas rääkis "Esimeses stuudios" koroonapassist ning sellest, kas vaktsineeritud inimestel võiks olla rohkem vabadusi kui vaktsineerimata inimestel.

"Me ei tohi teha sellist olukorda, kus ühtedel inimestel on justkui rohkem õigusi kui teistel lihtsalt sellest tulenevalt, et nad on vaktsineeritud. Osad inimesed ei saa vaktsineerida ja me ei tohi sellist diskrimineerimist tekitada," ütles peaminister.

Tema hinnangul on aga võimalik mitmes olukorras, näiteks suurüritustel võtta appi koroonatestimine.

"Võtame näiteks selle, et meil on laulupidu ja me tahame laulupeole minna, siis inimesed, kes pole vaktsineeritud, peavad tegema näiteks testi, mis on võib-olla ebameeldiv, aga nad saavad laulupeole igal juhul, kui nad on negatiivsed. Ja inimesed, kes on vaktsineeritud, saavad lihtsalt kiiremini, nad ei pea seda testi tegema, nad saavad tõendi ette näidata. Sellisel juhul mitte kelleltki ei võeta midagi ära, lihtsalt ühed saavad võib-olla kiiremini ja ilma suuremate pingutusteta minna," selgitas ta.

Kallase sõnul on liikmesriikide arusaamad koroonapassi kasutusaladest erinevad. Euroopa tasandil peaks tema hinnangul aga kokku leppima selle, keda loetakse vaktsineerituks, milliseid vaktsiine arvestatakse ja kui kaua see kestab, et igal pool oleksid samad reeglid. Samuti peavad kõigi riikide vaktsineerimistõendid omavahel tehniliselt ühilduma.

Koolivaheajast kardetud nakkuse plahvatuslikku kasvu ei tulnud

Peaminister selgitas saates, miks ei otsustatud juba eelmine nädal kõik lapsed kooli saata.

"Mida me eelmisel nädalal pelgasime, oli see, et me ei olnud ära näinud veel koolivaheaja tulemusi. Tänaseks oli meil selge see, et mida me kartsime koolivaheajaga seoses, ei osutunud tõeks. Plahvatuslikku nakkuse kasvu sellest ei tulnud," rääkis ta.

Seda, kas eelmine nädal jäi valitsuses see küsimus otsustamata koalitsioonierakondade erimeelsuste tõttu, Kallas ei kinnitanud.

"Meil on alati väga põhjalikud arutelud ja ega need arutelud ei jookse kuidagi erakondade joont mööda," sõnas ta.