Uue jäätmeseaduse tuules kirjutas keskkonnaministeerium kokku täiesti uue sortimismääruse, mis muudab seniseid põhimõtteid prügi eluringi korralduses. See asetab põhilised kohustused prügitekitajale ehk inimesele kodus või kontoris, kelle hoolsust ja otsuseid keti järgmised lülid oma tegevusega toetada saavad.

Sisuliselt kaob prügisortimine ahela lõpus ära, sest see ressursimahukas ja ebaefektiivne - kord juba kokku kallatud jäätmeid naljalt enam liikideks sorteerida ega päästa ei anna, sest biolagunevad jäätmed on selle sorteerimatuks ja taaskasutamatuks muutnud.

Prügi eluring algab sellest, et inimene kogub oma tekitatud jäätmed kohe liigiti ja annab jäätmekäitlejale juba liikide kaupa üle, et suurendada taaskasutuskõlbliku prügi hulka ning säästa energia- ja tööjõukulu nende hilisemal sorteerimisel, mil suurt enam midagi päästa ei ole. Puhtad pakendid eraldi, plast ja metall eraldi, biolagunevad jäätmed eraldi, tekstiilijäätmed eraldi, paber-papp eraldi, segaolmejäätmed eraldi. Vanad ravimid niikuinii eraldi. Need tuleb kõik spetsiaalsetesse konteineritesse panna.

Segaolmejäätmetel uus tähendus

Kui seni on olmejäätmetesse visatud nii õunasüdamed, katkised sukkpüksid kui taldrikukillud, siis nüüdsest muutub see nimekiri märksa askeetlikumaks. Biojäätmetel seal enam kohta ei ole.

Segaolmejäätmete hulka ehk "tavalisse prügikasti" võib kokku visata üksnes sellised jäätmed, mis ei sobi liigiti kogumiseks, nagu määrdunud pakendid, mida ei ole võimalik puhastada ja mis pakendijäätmetesse visatuna võivad ülejäänud pakendeid määrida; küpsetuspaber, foolium, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad või katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud, keraamika ja katkised nõud, alates pottidest-pannidest, lõpetades taldrikute-tassidega.

See kõik pole üksnes kodumajapidamiste pärusmaa. Ka ametiasutused, ettevõtted ja koolid peavad oma töötajate või õpilaste tekitatud jäätmeid liigiti koguma. See tähendab, et töölaua all, klassi või õpetajatetoa nurgas olev prügikast, kuhu valimatult on lennanud kommipaberid, banaanikoored ja täissoditud paberid, muutub igandiks. Ka kontori köögis ei või jogurtitopse, õunasüdameid ja hambatikke enam kokku visata, vaid neid tuleb liigiti eraldi koguda.

Riik soovib ühtlustada jäätmekonteinerite jaotuse kokkuleppeliste värvide järgi, mis hõlbustaks liigiti kogumist, sõltuvalt omavalitsusest.

Nii tuleks plast-, metall- ja segapakendijäätmed panna kollasesse konteinerisse, paberi- ja kartongipakendid sinisesse, biojäätmed pruuni, segaolmejäätmed musta ning ohtlikud jäätmed punasesse konteinerisse.

Paljud jäätmekogujad juba kasutavadki neid värve, ent kõik pole sellele süsteemile veel üle läinud. Pealegi pole kõik konteinerid veel eraldivõetuna kasutuseski.

Tähtajad

See kõik ei juhtu muidugi üleöö.

Tekstiilijäätmete liigiti kogumise peavad omavalitsused korraldama alles hiljemalt 2025. aastaks.

Biolagunevaid jäätmeid peaksid inimesed juba praegu olmejäätmetest eraldi koguma, aga liigiti neid veel ära anda ei saa. Seetõttu lõpetavad need ikka muu olmeprügiga samas konteineris, kui inimesel just kompostimisvõimalust aianurgas pole.

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla massilt üle viiendiku. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks aga peavad prügivedajad suutma biojäätmed eraldi kokku koguda.

"Kui kohaliku omavalitsuse jäätmeveohange lõppeb varem, peab juba varem olema see nõue täidetud," täpsustab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Et liigiti kogutud pakendite äraandmine oleks inimese jaoks mugav ja kodulähedane, selle eest peabki hea seisma kohalik omavalitsus (KOV). Just KOV-ide korraldada jääb jäätmejaamade korraldus, kus inimesed oma olmejäätmeid ära saaksid anda. Kui KOV ei suuda seda teha ise, peab ta kokku leppima naaberomavalitsusega, et inimestele kodulähedane jäätmete äraandmine tagatud oleks, sest muidu on vähetõenäoline, et inimesed oma prügi üldse liigiti koguma hakkaksid. Prügi sorteerimiskohustust kohalikele omavalitsustele ei panda.

Alates 2030. aastast aga on keelatud ladestada ehk prügimäele saata jäätmeid, mis sobivad ringlussevõtuks või korduskasutuseks ettevalmistamiseks. Eeskätt puudutab see olmejäätmeid.

Kui riigikontroll tõi oma auditi aruandes kitsaskohana esile asjaolu, et praegu pole alati aru saada, kas prügilatesse viidavad jäätmed on alati nõuetekohaselt liigiti kokku kogutud, siis sortimismäärus ütleb nüüd üheselt: kui kohalik omavalitsus ei ole prügi tekkekohas jäätmete liigiti kogumist korrektselt korraldanud, ei tohi jäätmeid joonelt põletusse või ladestusse viia, vaid need peab eelnevalt sorteerima, et need saaks ringlusse või taaskasutusse võtta. Jäätmete taaskasutus hõlmab näiteks prügipõletust soojusenergia saamiseks. Ringlussevõtt aga tähendab prügile uue elu andmist muudetud kujul.

Kui prügitekitaja on oma jäätmed liigiti kogunud ja spetsiaalsetesse konteineritesse pannud, peab jäätmevedaja konteinerid prügiauto eraldi kambrites või eraldi prügiautodes minema vedama. Olmejäätmed ei tohi muude jäätmetega seguneda. Näiteks ei tohi ühte prügiauto kambrisse kokku visata tööstusjäätmeid ja olmejäätmeid. Samuti ei tohi olmejäätmeid anda jäätmekäitlejale üle segunenult muude jäätmetega. Tootmisjäätmete - näiteks kondiitritööstuses raisku läinud jahu või mööblitööstuses tekkinud tekstiilijääkide - viskamine olmejäätmete hulka on samuti keelatud.

Kaupo Heinma ütleb, et linnalegend selle kohta, kuidas mõned prügivedajad liigiti kogutud jäätmeid ühte kambrisse kokku kallavad, elab visalt linnalegendina edasi, kuigi kõik jäätmekäitlejad väidavad, et nad seda ei tee. Ent head viisi seda väidet kontrollida praegu veel ei ole.

Kokku tohib prügivedaja kallata vaid sarnaste omadustega jäätmed, mida hiljem on võimalik lihtsalt sortida ja mille omadused selle käigus ei lange, näiteks metalli ja plasti või paberi ja kartongi.

Koos võib koguda ka biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Kuid biolagunevaid jäätmeid metalli ja plasti või paberi ja kartongiga koos koguda ei tohi, sest see rikub materjali kvaliteeti ja nende eraldamine hilisemas etapis nõuab lisaenergiat. Soovitav on teistest jäätmetest eraldi koguda ka klaasi, sest klaasi eraldamine teiste jäätmete hulgast on purunemise tõttu raskendatud.

Selliselt liigiti kogutud jäätmeid ei tohi jäätmekäitleja ei põletada ega ladestada, vaid need tuleb ringlusse suunata.

Jäätmekäitluse põhimõtete muutuse on tinginud kõrged eesmärgid, mis Eesti EL-i ees võtnud on. Selleks, et me sorteerimata prügisse ei upuks või kõike arutult ahju ei aetaks, tuleb 2025. aastaks ringlusse võtta või korduskasutuseks ette valmistada vähemalt 55 protsenti olmejäämetest; 2030. aastaks on sihik 60 protsendi peal ning 2035. aastaks peab olema jäätmete ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini.

Sortimismääruse eelnõu on praegu kooskõlastusringil, uus jäätmeseadus on juba vastu võetud ja presidendi poolt välja kuulutatud.