Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul plaanib riik teehoiu valdkonda 2022.-2025. aastal 113 miljoni euro mahus kärpida.

"Kui Teede Tehnokeskus prognoosis, et teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks ligi 2,2 miljardi euroni, siis uue eelarve valguses on seis veel hullem. Juba praegu on teede remondivõlg üle 700 miljoni euro ja see arvestus isegi ei hõlma kohalikke teid, mille olukord on kõige viletsam ja käib järjest alla," ütles Trei.

"Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata. Investeeringuid on riigi konkurentsivõime hoidmiseks vaja teha praegu, mitte kirjutada need kaugesse tulevikku, et siis jälle reaalselt kärpida, mis on siiani olnud tavapärane," ütles Trei.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede säilitamine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine kivina.

"Sisuliselt tähendab see täielikku seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet," ütles Trei. "Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Maailma Majandusfoorumi viimase aruande kohaselt on Eesti konkurentsivõime üks nõrgemaid kohti just kehv taristu – meist on selles osas selgelt ees nii Leedu, Poola kui ka kasvõi Ungari, rääkimata Põhjamaadest."

"Kuna raha on praegu soodne ning investeeringud on pikaajaliselt tegemata jäetud, siis on ainuõige aeg need ära teha – mitte lihtsalt ära kulutada, aga kasutada odavat laenuraha investeerimiseks," lisas Trei.