Kohus peatas esialgse õiguskaitse alusel põlevkiviõlitehase ehitusloa

Tartu ringkonnakohus rahuldas MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse ja peatas Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse teinud kolmest kohtunikust koosneva kohtukolleegiumi üks liige jäi eriarvamusele.
Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse möödunud aasta 27. märtsil väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.
Vaidlus algas juba möödunud kevadel, kuid kohus jättis mitmel korral MTÜ Loodusvõlu taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamata. Nii liikus vaidlus Tartu halduskohtust ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohus leidis nüüd, et organisatsiooni määruskaebus tuleb rahuldada. Sellega tühistas ringkonnakohus Tartu halduskohtu 2. märtsi määruse.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajal siiski esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja kahtlus, et ehitusloa alusel kavandatud ehitustegevus võib kaasa tuua lubamatu mõju Mustajõe loodusalale, on kohtu hinnangul piisav, et ettevaatuspõhimõttest tulenevalt jaatada vajadust ehitamise keelamiseks ehitusloa üle peetava kohtumenetluse ajal. Kuigi ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks kahjustab kolmanda isiku (Eesti Energia tütarfirmad AS Enefit Energiatootmine ja AS Enefit Kaevandused) huvi õlitehas kavandatud ajaks valmis ehitada ja käiku anda, kaalub avalik huvi keskkonna, s.o Mustajõe loodusala ebasoovitava mõjutuse vältimiseks praegusel juhul kolmanda isiku huvi üles.
Ehitusloa kehtivuse peatamisel kohtumenetluse ajaks lükkub ehitamine üksnes edasi, kui selgub, et ehitusloa tühistamiseks ei ole alust. Samas võivad ehitamisel olla tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on võimatu või ebamõistlik.
Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kolmanda isiku kinnitusel ei alustata kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamist enne halduskohtu määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva ja eeldatavalt ei valmi õlitehas kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus selgitas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande alusel ei saa veenduda, et ehitustegevusel endal ei ole mõju loodusalale ning lisaks ei ole välistatud kasutusloa andmine ka õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud hoonetele ja rajatisele.
Üks kohtunik jäi eriarvamusele
Kohtukolleegiumisse kuulunud kohtunik Tanel Saar dokumenteeris oma eriarvamuse vaidlusaluses küsimuses. Tema ei pea esialgse õiguskaitse vajadust põhjendatuks.
"Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lubatav üksnes selleks, et ära hoida vaidlustatud haldusaktiga antud õiguse realiseerimisel pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumine kohtumenetluse ajal. Kaebaja peab selliseks tagajärjeks õlitehase hoonete ja rajatiste ehitamise võimalikku mõju Mustajõe loodusalale, täpsemalt loodusala niiskusrežiimile. Praegusel juhul on mõjude esinemine välistatud. Seega ei pidanud ehitusloa väljastamisel selles osas läbi viima keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi on sellega täidetud Euroopa Kohtu praktikast tulenev nõue tegevuse lubamiseks üksnes juhul, kui parima olemasoleva teadmise pinnal on välistatud mõju puudumine Natura 2000 alale. Vastavalt puudub vajadus rakendada meetmeid (olematu) mõju ärahoidmiseks kohtumenetluse ajal," leiab Saar.
"Eelnev ei ole hinnang selle, kas ehitusloa väljastamine kokkuvõttes oli õiguspärane. Ehitusloa andmisel pidi vastustaja arvestama ka neid keskkonnamõjusid, mis avalduvad õlitehase käitamisel. Kuna aga ehitamist ei ole isegi alustatud, rääkimata selle valmimisest lähiajal, siis ei saa õlitehase käitamise võimalikud mõjud olla aluseks praegusel ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel käesolevas asjas. Kaebaja ei ole nimetanud õlitehase käitamise võimalikke mõjusid, mille ärahoidmiseks on vajalik ehitamise keelamine. Ka asjas kogutud materjalidest ei ilmne õlitehase käitamisest lähtuvaid keskkonnamõjusid, mille ärahoidmine ei oleks efektiivselt võimalik kasutusloa või kolmandale keskkonnakompleksloa vaidlustamise kaudu," järeldab Saar. "Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Vastavalt oleks tulnud jätta määruskaebus rahuldamata ja ehitusloa kehtivus peatamata."
Ajalugu
Kohtuvaidlus ehitusloa kehtivuse üle sai alguse möödunud aasta aprillis. MTÜ Loodusvõlu vaidlustas ehitusloa esmalt põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi kliimamuutuste ohjamisel.
Mullu mais jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asus toona seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kõik kaebuses esitatud väited kliimale avalduva negatiivse mõju kohta ning suutmatuse kohta täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi, aga samuti väited seoses säästva arengu põhimõtte rikkumisega, on seotud tehase funktsioneerimise käigus tekkivate kõrvalmõjudega. Kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad etteheited just tehase ehitamise ajal tekkivatele negatiivsetele keskkonnamõjudele. Otsus jõustus 25. juulil 2020.
Tänavu 17. veebruaril esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.
Nimelt hõlmab ehitusala Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura elupaik. KSH aruande sõnakasutus "võib eeldada, et mõju ei ole, võib väita, et meede on piisav ja võib väita, et tõenäoliselt olulist negatiivset mõju ei avaldu" ei tähenda Euroopa kohtu seatud standardit, mis nõuab mõju sõnaselge välistamise. Samas ei nähtu KSH aruandest, kuidas on jõutud järeldusele, et 150 meetri laiune vahemaa on piisav, et Natura alale avalduv mõju välistada. Ehitustegevuse reaalse alustamiseni oli/on mõju Natura alale pigem teoreetiline, ent niipea, kui alustatakse ehitustegevust, on oht reaalne ja käegakatsutav. Praegu on ehitustegevusega alustamine peatselt juba toimumas (või juba toimunud).
Ka tänavu 2. märtsil tehtud määrusega jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
Halduskohus selgitas siis, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele. Kaebaja väitis, et KSH aruandest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et 150 meetri laiune vahemaa on piisav, et Natura alale avalduv mõju välistada. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et välja toodud puhverala ei ole piisav negatiivse mõju välistamiseks. See kaebaja väide on kohtu hinnangul paljasõnaline ja viide kohtupraktikale ei vabasta teda kohustusest kinnitada enda väiteid vastavate tõenditega või vähemalt seda usutavalt põhistada.
Keskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega.
Kaebaja esitas seepeale Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
MTÜ Loodusvõlu on registreeritud 2019. aastal, põhikirja järgi on tegemist loodus- ja keskkonnakaitsega tegeleva organisatsiooniga.
Toimetaja: Merilin Pärli