Mai alguses rahuldas Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse, kus MTÜ tundis muret negatiivse keskkonnamõju üle looduskaitsealale, mis tekiks planeeritava põlevkivitehase ehitamisel. Kohus peatas otsusega Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa selle ajani, mil vastav kohtulahend jõustub.

Rahandusministri poole pöördus aga riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE), kes päris tehase planeerimise ja ehitamise kulude kohta. Lisaks uuris rahvasaadik ka tehase tasuvuse kohta.

Pentus-Rosimannus vastas, et andis Eesti Energia juhatusele teada, et kuna ehituslubade kehtivus on ajutiselt peatatud, siis ei tohiks ettevõtte teha edasisi kulutusi tehase planeerimisse ja ehitamisesse.

Minister lisas, et vaidluste ajal on õlitehase ehituse ja sellega seotud ettevalmistuste pöördumatute kulutuste tegemine suure riskiga ettevõtte majandustulemustele.

"Samuti olen Eesti Energia juhtkonnale saadetud kirjas pidanud vajalikuks, et Eesti Energia nõukogu ja juhatus vaataksid üle ja uuendaksid uue õlitehase tasuvusarvutusi, arvestades nii erinevaid prognoose ja kliimalepetest tulenevat kui ka viidatud kohtuvaidlusega seonduvaid asjaolusid," kirjutas Pentus-Rosimannus.

Samas tõi ta välja, et kui tehast planeeriti, viidi läbi põhjalikud tasuvusarvestused, mille raames käidi läbi erinevad riskistsenaariumid. Selgus, et tehase ehitamise on positiivse väljavaatega ning tasub end ära.

Murekohaks on aga ehituskoht, mille alla jääb ka Natura 2000 ala, täpsemalt Mustajõe loodusala. Keskkonnaagentuuri kodulehe järgi on see laialehise nestiku püsielupaik, tegemist on kõrreliste sugukonda kuuluva taimega.

Ringkonnakohus selgitas oma otsuses, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande alusel ei saa veenduda, et ehitustegevusel endal ei ole mõju loodusalale. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kuidas ehitus kaitseala mõjutama hakkab.

1. juulil peaks juba sõlmitud lepingute järgi maksma 37 miljonit eurot

Kuna projektiga on tegeletud juba mõnda aega ning on sõlmitud ka erinevaid lepinguid, peaks nende alusel 1. juuli seisuga tegema väljamakseid kokku ligikaudu 37 miljoni euro ulatuses.

Minister ütles ERR-ile, et tema sõnum on Eesti Energiale see, et need maksed jääksid tegemata.

"Seda ettevõte peaks vältima, et tekiks kulutused, mis on pöördumatud, mille puhul me tegelikult ei tea, kas need hiljem osutuvad põhjendatuks või mitte," ütles Pentus-Rosimannus.

Ta rõhutas, et kohtuotsuses tõlgendamisruumi pole ning tuleb oodata ära, mil kohtuvaidlused lõppevad. Esmane otsus peaks tulema juuni alguses.

Rahandusminister tuletas oma kirjas meelde ka juhatuse ja nõukogu liikmete hoolsuskohustust, mis on juriidiline termin. See, kes on hooletu ja sellega ettevõttele kahju tekitab, võib füüsilise isikuna karistada saada.

"Ma olen päris kindel, et Eesti Energia ei juhatuses ega nõukogus ei ole liikmeid, kes isegi mõtleks millegi sellise tegemise peale, mis läheks äriseadustikuga kuidagi vastuollu," sõnas minister.

Ta lisas, et tema kohus oli äriseadustiku sätete järgimisele tähelepanu juhtida, kuid on täiesti kindel, et ettevõtte juhid ka seda teevad.

Eesti Energia on kohtule juba täiendavaid eksperthinnanguid esitanud

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ütles ERR-ile, et kohtuotsuse põhjal ei saagi ehitustegevusega alustada

"Oleme esitanud kohtule täiendavaid eksperthinnanguid, mis aitavad õigusemõistjal teha ehitusloa osas kaalutud ja faktipõhise otsuse. Õlitehase ehituse ettevalmistus on hetkel veel ettevalmistavas faasis ning fookus tegemistel, mis ei nõua ehitusplatsil toimetamist," lisas Luts.

Ta täpsustas, et tehase näol on tegemist riigile väga suurt uut väärtust loova projektiga ning selle õiguslikud vaidlused on jagatud mureks nii Eesti Energia omaniku esindajast rahandusministrile, projekti soosivale omavalitsusele, kohalikule kogukonnale kui ka ettevõtte juhtkonnale.

"Vastavalt kehtivale omaniku ootusele tuleb Eesti Energial liikuda põlevkivi väärindamisel järkjärguliselt elektritootmiselt üle õli ja elektri koostootmisele, mis on keskkonnahoidlikum ja efektiivsem kui põlevkivi otsepõletamine. Uue õlitehase rajamise ja vanemate elektrijaamade sulgemisega täpselt seda omaniku ootust Eesti Energia ongi täitnud," selgitas Luts.

Ka Luts kinnitas, et Eesti Energia juhatus vaatas õlitehase investeerimisotsuse ettevalmistusel läbi erinevate stsenaariumitega tasuvusarvutused, mis kinnitasid õlitehase kasumlikkust.

"Hoiame eeldustel, mida võtsime aluseks tasuvusarvutusi läbi viies, pidevalt silma peal," sõnas ta.