Kohtuotsust on osapooltel õigus edasi kaevata ühe kuu jooksul, MTÜ Loodusvõlu kavatseb otsuse edasi kaevata.

"Õlitehase rajamise plaan ei ole keskkonnahoidlik ega toeta ka pikas plaanis Ida-Virumaa arengut. Õlitootmise süsinikuheide on alates tehase rajamisest ja põlevkivi kaevandamisest kuni õli põletamiseni tohutu ning ei lähe kokku vajadusega peatada kliimamuutuseid. Tegutseme igal juhul edasi selle nimel, et nii keskkonnavaenulikku õlitehast ei rajataks. Kavatseme otsuse vaidlustada," ütles MTÜ esindaja Kertu Birgit Anton.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et kohtuotsus on ootuspäraselt positiivne.

"Õigusemõistja põhjalikul hindamisel on uue Enefit280 tehase ehitamisel välistatud mõju Mustajõe loodusalale, mistõttu on kohus leidnud, et ehitamist hetkel keelav esialgne õiguskaitse tuleb tühistada," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Muu hulgas leidis kohus, et uue õlitehase ehitamine ei ohusta kuidagi Pariisi kliimaleppe täitmist ega Eesti poolt võetud keskkonnaeesmärkide täitmist. Eesti Energia on kinnitanud jõudmist süsinikuneutraalse tootmiseni aastaks 2045.

Eesti Energia järgmine tõenäoline samm pärast otsuse analüüsimist on taotleda esialgse õiguskaitse tühistamise viivitamatut jõustamist, sest nii saab riigi äriühing Eesti majandusele olulist eksporditulu toova projekti elluviimisega plaanitult alustada, ütles Luts.

Luts lisas, et õiguskaitse saavutati MTÜ Loodusvõlu esitatud kahtlusega, et ehitusloa alusel kavandatud ehitustegevus võib kaasa tuua lubamatu mõju Mustajõe loodusala niiskusrežiimile. "Tänane kohtuotsus lükkas kõik kahtlused selle osas ümber ja välistas sellise mõju," lausus Luts.

7. juunil koguneb Eesti Energia juhatus, et arutada järgmisi samme.

Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas mullu Tartu halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse möödunud aasta 27. märtsil väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks.

Tartu ringkonnakohus rahuldas tänavu mai alguses MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse ja peatas Eesti Energia kavandatava Enefit 280 põlevkiviõlitehasele antud ehitusloa kohtulahendi jõustumiseni. Üks kohtunik kolmest jäi eriarvamusele ega pidanud õiguskaitse vajadust põhjendatuks.

MTÜ Loodusvõlu leidis kaebuses, et ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kokkulepetega, sest ei luba neid tehase rajamise ja käitamise korral täita.

Kohus leidis reedeses otsuses, et KSH aruandes kajastatud uuringute ja analüüside andmed näitavad, et vesi ja õhk planeeringuala lähiümbruses vastaksid ka õlitehase käivitamisel kindlaksmääratud nõuetele ja normidele.

"Kohtul puudub alus selles kahelda. Pidades silmas seda, et põlevkivi piltlikult öeldes ahju ajamine lõppeb aastaks 2025 ja 2030. aastani kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi elektritootmiseks, peaks lähiaastatel tendents minema paremate näitajate suunas, vaatamata õlitehase rajamisele. Seega on väär kaebaja arvamus, et uue õlitehase käivitamine oleks puudutanud negatiivselt ja otseselt kohalike inimeste tervist. Kohus rõhutab, et täiendavate töökohtade kaotamine olukorda regioonis kindlasti ei parandata, vaid teeb nii tööpuuduse kui ka kohalike elanike tervisenäitajate osas (sealhulgas pikemas perspektiivis) olukorra veelgi halvemaks. Kohus leiab, et planeeritava õlitehase rajamine tagab Ida-Viru maakonna, sealhulgas Narva-Jõesuu linna sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse," märgiti otsuses.

Ajalugu

Kohtuvaidlus õlitehase ehitusloa kehtivuse üle sai alguse möödunud aasta aprillis. MTÜ Loodusvõlu vaidlustas ehitusloa esmalt põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi kliimamuutuste ohjamisel.

Mullu mais jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asus toona seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Otsus jõustus 25. juulil 2020.

Tänavu 17. veebruaril esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Loodusvõlu viitas sellele, et ehitusala hõlmab Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura elupaik. KSH aruandest ei selgu MTÜ hinnangul, et õlitehasel puudub mõju loodusalale.

Ka tänavu 2. märtsil tehtud määrusega jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Halduskohus selgitas siis, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele.

Keskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega.

Kaebaja esitas seepeale Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

MTÜ Loodusvõlu on registreeritud 2019. aastal, põhikirja järgi on tegemist loodus- ja keskkonnakaitsega tegeleva organisatsiooniga.

Põlevkiviõlitehase senine ajalugu

2010. aastal alustas Vaivara vald õlitehase detailplaneeringuga ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Detailplaneering algatati nelja tehase ja ühe rafineerimistehase rajamiseks. 2019. aastal kinnitati tehase detailplaneering ja KSH, järgmise aasta jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse.

2020. märtsis väljastati tehasele ehitusluba, ainuaktsionär lisas omakapitali 125 miljonit eurot. Tänavu mai seisuga on 76 protsenti tehase maksumusest lepingutega kaetud. Kohustusi oli Eesti Energial õlitehase projektiga mai seisuga ligikaudu 20 miljonit eurot. Aasta lõpuks on kohustusi 86 miljoni euro eest.