Peaminister Kaja Kallas (RE) pani piltikult öeldes pea pakule, et taaste- ja vastupidavusrahastu sajad miljonid või miljard Eestisse kindlasti tuleks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täpne rahastus selgub alles 2022. aasta suvel, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigile täpse toetusmahu.

"Me oleme nii tihedalt ülejäänud Euroopa majandusega läbi põimunud, et meie huvi on tõesti see, et kogu Euroopa Liit tervikuna tuleks võimalikult tugevalt sellest kriisist välja ja seda taasterahastu justnimelt toetab. Ja teine pool on muidugi meie oma majandus: taasterahastu taaskäivituskava toob Eestile suurusjärguna poolteist miljardit eurot lisaraha," rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).

Opositsioonist on kõige häälekam olnud EKRE, kes leiab, et 51 häälega asja otsustamine pole piisav. Vaja oleks kaht kolmandikku riigikogu häältest, sest taasterahastu otsus muudab nende sõnul põhiseaduslikku korda.

"Kui eelmise aasta suve keskel peaministri tasandil kiideti see taastefond heaks, siis kiideti heaks poliitiline otsus, aga meil määrust ennast ei olnud. Meil seda tegelikku dokumenti ei olnud. Tegelik dokument tuli hiljem. See oli 400 lehekülge pikk, peenikene keeruline finantsjuriidiline tekst ja selle hindamise järel me saame alles otsustada, kas see on kooskõlas põhiseadusega ja meie liitumismandaadiga või ei ole," ütles EKRE esimees Martin Helme.

EKRE argumentatsioonis on kesksel kohal euroliidus kavandatav niinimetatud plastimaks, mis omakorda tähendaks nende sõnul maksusuveräänsusest lahtiütlemist. Koalitsioon ütleb, et plastimaks on pigem mehhanism sundida vähem plasti kasutama ja väiksemad kasutajad maksavad ka vähem.

"See praegune vastuseis on muidugi osalt näiline, sest see sama valitsus, need samad inimesed, kes olid aasta tagasi valitsuses ja taaskäivitamise kava heaks kiitsid, on nüüd vahepeal opositsiooni kukkunud ja nad peavad otsima neid teemasid, kus sellist vastandumist tekitada," kommenteeris Pentus-Rosimannus.

Rahastu arutelus kõlasid üsna tugevad toonid, nagu riigireetmine ja alistumine. EKRE on kindel, et otsusele tuleb teha põhiseaduslikkuse kontroll kas õiguskantsleri või riigikohtu abiga. Siiski kiideti eelnõu heaks.

Opositsioon polnud ühtne. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar teatas, et pooldab rahastut, Isamaa aga otsustas, et ei ole ei poolt ega vastu, sest näeb menetlemises probleeme, aga ei taha rahastut takistada.

"Nüüd me oleme siis jõudnud olukorrani, kus ühelt poolt on esitatud sadu ja sadu muudatusettepanekuid, mis on selgelt obstruktsiooni eesmärgil esitatud, mis ei ole sisulised ettepanekud. Ja teiselt poolt on nüüd valitsus otsustanud siduda see usaldushääletusega, mille tulemus on see, et sisuline arutelu parlamendis on pärsitud ja parlament on välja lülitatud sellest menetlusest," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Eelnõu poolt hääletas 63 riigikogu liiget, vastu oli 19.

Euroopa taasterahastu pakett on mõeldud koroonakriisis kahjustada saanud majanduse taaskäivitamiseks.

Uue EL-i eelarve tuluallikana kehtestatakse ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhine omavahend. Nii laenu võtmises EL-i nimel kui ka uue tuluallika kasutuselevõtus leppisid EL-i liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kokku 2020. aasta juulis euroliidu pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kava loomise kompromissi raames.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud paketi heakskiitmise blokeerimiseks ligi 700 muudatusettepanekut. Eelnõu sidumine valitsuse usaldushääletusega võimaldab muudatusettepanekute läbihääletamisest mööda minna.

Võimuliit soovib taasterahastu eelnõu enne jaanipäeva vastu võtta.