BENU apteekide frantsiisijuht Rainer Kaseväli selgitas ERR-ile, et apteekritel oleks valmisolek vaktsineerimisega alustada, kuid neil pole selleks vajalikku eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba. Selle asemel on kõikidel apteekritel apteegiteenuse osutamise tegevusluba, mille alusel aga vaktsiine välja jagada ei tohi.

Apotheka frantsiisimudeli juht Marika Pensa ütles ERR-ile, et apteekrid on läbi proviisorapteekrite liidu nii sotsiaalministeeriumile kui ka peaministribüroole märku andnud, et lisaks puukentsefaliidi ja gripi vastu vaktsineerimisele oleks apteekrid valmis abikäe ulatama ka COVID-19 vastu vaktsineerimises.

"Kahjuks on kõik ettepanekud seni tagasi lükatud, põhjendades seda süstijate nappusega. Tegelikult on meil vaktsineerijaid piisavalt, neile tuleb anda vaid tingimused ja võimalus ja leevendada nii ülekoormatud perearstikeskuste tööd," lisas Pensa.

Ta tõi välja, et apteekrid on meditsiinialase kõrgharidusega inimesed ja nende puhul piisaks nädalast, et läbi viia vastavad koolitused vaktsineerimiseks. Selle tulemusel saaks kaitsesüste tegema hakata ka apteekides. 

Gripi ja puukentsefaliidi vastu süstimisel kasutavad tervishoiuteenuse ostuajad apteekide ruume ja teevad seal kaitsesüste. Apteekrid kedagi ise ei vaktsineeri.

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et vaktsiini tegemiseks peab meditsiinitöötajal siiski olema eriarstiabi teenuse osutamise luba.

"Nüüd avanevad ka vaktsineerimiskeskused ning seal, haiglates ja perearstikeskustes on piisav võimekus, et vajalik maht süste teha. Lisaks on abiks ka 15 partnerit erasektorist," selgitas Trink.

Ta lisas, et COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juhi Marek Seeri plaani järgi apteekrite abi kaitsepookimisel vaja pole. Ühe plaanina on Trinki sõnul veel arutlusel, et osa perearste hakkaks kaitsesüste jagama ka väljaspool enda nimistut olevatele inimestele. Seega peaks üha rohkem inimesi kaitsesüsti saama.