"Välisilm" uuris, miks on Bill Gates vandenõuteoreetikute sihtmärk

Foto: SCANPIX/REUTERS/Francois Lenoir

Abielu lahutavate Bill ja Melinda Gatesi vara jagamine pälvib erilist tähelepanu, kuna Gatesid on suure osa oma jõukusest pannud heategevusse ja saavutanud sellega silmatorkava mõjujõu globaalsete otsuste langetamisel. "Välisilm" uuris, miks on Bill Gatesist saanud vandenõuteoreetikute armastatuim sihtmärk.

Bill Gates on justkui Ameerika unistuse kehastus. Infotehnoloogiahiiu Microsoft looja näitas kõigepealt, et oma ideede ja tööga on võimalik tõusta nullist tippu. Tippu jõudnult seadis ta uue standardi, sedakorda raha laialijagamises.

"Me olime kihlunud, et abielluda ja me läksime esimesele reisile Aafrikasse, puhkusele. Me jalutasime rannas ja sel hetkel me otsustasime, et anname enamuse Microsoftist teenitud rahast ühiskonnale tagasi. See oli meie jaoks õige asi, mida teha," rääkis Melinda Gates CBS-ile 2019. aastal.

"Me mõtlesime sellele ja me sidusime end sellega üha enam ja praegu on see meie täiskohaga töö. Me olime naiivsed selles, kuidas seda teha ja kuidas suuremat mõju saavutada, aga me teadsime, et on imeline, et meil on selline varandus. See oli tohutu suur ja me ei tahtnud seda kõike oma lastele anda. Nii et sellest sai midagi, mida me koos teeme, oleme partnerid kuriteos," ütles toona Bill Gates.

Gatesid muutsid arusaama heategevusest. 20 aasta jooksul on nende fondist 55 miljardit dollarit läinud mitmesuguste haiguste, vaesuse, ebavõrdsuse ja kliimamuutustega võitlemiseks. Igal aastal parandavad nad maailma ligi viie miljardi dollariga. See on suurem summa kui paljude arengumaade riigieelarved ja vaid kolme miljardi võrra väiksem kogu Maailma Terviseorganisatsiooni eelarvest, mille suursponsorid Gatesid samuti on.

Selline panus viib otseteed otsustajate hulka. Teisisõnu tegeleb maailm nende terviseprobleemidega, mille vastu Gates isiklikult huvi tunneb ja tähtsaks peab, nagu näiteks nakkushaiguste väljajuurimine vaktsiinide abil.

"Kui Bill Gatesi fond domineerib niivõrd seda globaalse tervise agendat, siis sellised küsimused nagu esmatasandi arstiabi kättesaadavaks muutmine, sellise põhimõttelise meditsiinitaristu väljaehitamine saavad palju vähem tähelepanu ja rahastust. Siin on ka see dimensioon, et kui me kulutame nii palju aega, tähelepanu ja raha nakkushaiguste ravimiseks vaktsiinidega, siis mis on need teemad, millele me tähelepanu ei pööra," kommenteeris Lõuna-Carolina ülikooli teaduse ja meditsiini ajaloo õppejõud Aro Velmet.

See ei kõla ülemäära demokraatlikult. Teiseks, ei unusta Gatesid koos teise miljardäri Warren Buffettiga head tehes ka enda ja oma koostööpartnerite ärihuvisid, mis sobitub ühtlasi Ameerika traditsiooni.

"Kui me vaatame, millesse on Gates investeerinud, siis sageli need on sellised valdkonnad, mis annavad võimaluse näiteks USA farmatseutikafirmadele võimaluse laieneda uutele turgudele või siis toidufirmadele nagu Coca Cola või Monsanto laieneda uutele turgudele. Ja selles mõttes Gates jätkab tegelikult seda Ameerika miljardäride traditsiooni, mis läheb tagasi John Rockefelleri ja Andrew Carnegieni, ja mis nende puhul põhjustas päris palju debatti ja konflikti ja mis viis monopolidevastaste seaduste vastuvõtmiseni," rääkis Velmet.

Võib ju pidada mõnevõrra silmakirjalikuks suhkrujookide pealt teenimist ja seejärel appitõttamist terviseprobleemide lahendamisel.

Kolmandaks on Gatesi kritiseeritud intellektuaalomandi kompromissitu kaitse eest ravimitööstuses. Selle eest on ta seisnud ka praegusel koroonaajal. Gatesi meelehärmiks muutis USA eelmisel nädalal selles küsimuses oma seisukohta, asudes toetama ajutist patentide peatamist, et vaesem osa maailmast saaks samuti koroonavaktsiine tootma asuda.

Kuigi Maailma Terviseorganisatsiooni ja ka Gatesi toetatud organisatsioonide eestvõttel loodud COVAX peaks tagama vaktsiinidele ligipääsu kõikidele riikidele vähemalt viiendikule elanikest, on karm tegelikkus selline, et selle kaudu on seni jagatud vaid alla 50 miljoni doosi ja praeguses tempos jätkates saab maailma tervikuna vaktsineeritud 2023. aasta lõpuks.

Nii ei ole põhjust imestada, et Bill Gatesist on kujunenud koroonapandeemias vandenõuteoreetikute armastatuim sihtmärk. Kuni selleni välja, et Gates on pandeemia taga ja tahab sellelt kasu teenida ning maailma kiibistada.

"See teatav skepsis miljardäride suhtes, kellel on väga lähedased suhted erinevate valitsustega, kes räägivad sellest, kui heategevuslikud nad on ja kelle reaalse tegevuse kohta võib öelda, et see on vähemalt oluliselt komplekssem oma motivatsioonides, ei ole kindlasti alusetu skepsis. Ma ei tahaks kindlasti olla Bill Gatesi nahas, see hulk sõimu ja täiesti alusetuid süüdistusi, mis on tema kaela langenud, on muidugi täiesti põhjendamatu ja ta on päästnud väga-väga palju inimelusid. Nii et ma ei taha kuidagi vähendada seda positiivset panust, mida ta on andnud, aga see lugu iseenesest on komplekssem," rääkis Velmet.

Paljud inimesed Aafrikas ja mujal loodavad aga, et Gateside lahutus neid ei hävita.

"Kindlasti on selles protsessis ohvrid ja need on Aafrika lapsed, kelle koole on Gatesid toetanud nagu meie kool," ütles Lõuna-Aafrika Inkanini kooli juht Andile Lili.

Lahutusest teatanud sotsiaalmeedia postituses lubavad miljardärid jätkata ühiselt oma heategevusfondi juhtimist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: