"Kindlasti ei saa me kohe teha radikaalseid otsuseid ega võtta kohe pool sõiduruumi ära autodelt, et anda seda ratastele. Tallinn on kujult nagu kikilips, mille kõige kitsam koht asub just kesklinnas. Tuleb arvestada ka sellega, et ligi 30 protsenti liiklusest pärineb väljastpoolt Tallinna. Linna kuju tähendab, et liikluskoormus kesklinnas on iga päev väga suur," rääkis Kõlvart Pealinnale antud pikemas intervjuus.

Samas tunnistas Kõlvart, et jalgrattaga sõitjate arv Tallinnas kogu aeg kasvab ja seetõttu pole õige arvata, et nagunii keegi jalgrattaga ei sõida, sest meil on näiteks kehvad ilmad.

"Meil on plaanis luua kesklinna terve rattateede võrgustik. Tulevikus toob iga suure teeremont kaasa läbimõeldud lahenduse, kus on koht eelkõige ühistranspordile, autodele ning samuti uus eraldi rattatee. Esialgu soovime rajada linnas nn optimaalsed kiirlahendused, mis kasutavad eri viise jalgratturitele oma liikumisruumi loomiseks. Praegu sõidavad ratturid koos autodega, mis on ohtlik ratturitele, või koos jalakäijatega, mis on ohtlik viimastele. Kõndijatele on eriti ohtlikud tõukerattad."

Kõlvartilt küsiti, kas kiirlahendused tähendavad seda, et kuhugi autotee serva märgitakse maha rattarada?

"Tegelikult on kõik palju keerulisem. Me istusime kolleegidega tundide kaupa koos ja vaatasime kõiki tänavaid, kuhu peaks tulema kiirlahendus. Kuskil võtame natuke ruumi sõiduteest, teises kohas näiteks kõnniteest või siis nendest ribadest, mis ei ole üldse kasutusel. Mõnes kohas tuleb midagi ette võtta postidega, fooridega või bussipeatustega, et kõigil oleks mugav liigelda."

Kõlvarti sõnul on terve aasta nähtud vaeva, et leida iga teelõigu jaoks optimaalsed lahendused, mis ei takistaks normaalset liikumist. Põhilised tööd on plaanis ära teha juunis.

KOMMENTAAR

Raimond Kaljulaid, Tallinna sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat

"Linnapea vastustest loen välja, et linn on viimase aasta jooksul püüdnud rattateede võrgustiku rajamisega tegeleda. Juhin tähelepanu, et Tallinna rattastrateegia kinnitati linnavalitsuses 2017. aastal, mil Mihhail Kõlvart oli ise linnavalitsuse liige.

Nagu väga paljud linnaruumi eksperdid, muuhulgas ka rattastrateegia koostajad on tõdenud, linn ei ole siiani tegelikult asunud strateegiat ellu viima ning strateegias seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada.

Linn ei võida midagi sellest, kui vastandatakse omavahel linnas elavaid inimesi. Osa tallinlastest liigub peamiselt jala, osa kasutab ühistransporti, osa eelistab jalgratast ja osa kasutab kergliikureid. Paraku on Tallinna viimased kolm kümnendit arendatud peamiselt autokeskse linnana. Selle tulemusel on linnas kasvanud väga suureks autode arv ning igapäevaselt kasutab autot üha suurem protsent tallinlasi. Sellest on tingitud ummikud, parkimisprobleemid nn magalarajoonides, probleemid müra ja linnaõhuga.

Enamik Euroopa linnu püüavad kõigiti autostumist vähendada ja pööravad rohkem tähelepanu teistele liikumisviisidele. Sealjuures muidugi mitte ainult ratastele, vaid jalakäijate ja ühistranspordikasutajate ohutusele ja mugavusele. Tallinn on selle muutusega kahjuks hilinenud, aga meil on kindlasti võimalus teha paremaid otsuseid tulevikus. Lõpuks võidavad sellest kõik, kui ummikuid on vähem, linnaõhk on puhtam, hoovides pole autouputust."