Mida soojemad ilmad, seda rohkem jalgrattaid tänavatel näeb. Ratturite pahameeleks pole linn eelmisel aastal ajutise lahendusena maha kantud punaseid rattaradu parandanud.

"Hetkel nende ajutiste rattateedega peamine probleem ongi see, et need lõppevad kuskil suvalises kohas ära, tavaliselt kuskil bussipeatuses, kus on hästi palju inimesi. Edasi sealt kuskile minna ei ole, siis kas hüppad sõiduteele või sõidad mööda kõnniteed. Läbiplaneerimata on ja hästi hektiline," selgitas jalgrattur Sten Martin Pirnipuu.

Kuigi esimesed probleemid rattaradadega ilmnesid juba sügisel, pole linn nendega siiani midagi ette võtnud ja teed üha kuluvad.

Tallinna linn "Aktuaalsele kaamerale" teede kohta kommentaari ei andnud, kuid on varem teatanud, et plaanis on parandada ohutust ristmikel ja ühissõidukipeatustes.

"Mingit kindlat ajakava seal ei ole ja hetkeseisuga tundub, et suvele me lähme vastu täpselt praeguses olukorras," arvas Pirnipuu.

Ka linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere sõnul ei ole näha konkreetset märki, et sel aastal rattateid arendatakse, kuigi võimalusi selleks on.

"Kõige lihtsamaid asju, mida saaks praegu ära teha, oleks alandada kiirust kesklinnas, südalinnas 30 kilomeetrini tunnis, näiteks Kaarli puiesteel, näiteks Estonia puiesteel, kohtades, kus rattarajad on sõidutee peal. Pollareid saab panna rattaradade ja sõiduradade vahele, näiteks Pärnu maanteel, Tõnismäe ja Vabaduse platsi vahel," selgitas Pere.

Liikuvusagentuuri eksperdi Marek Rannala sõnul teeb linn üha uusi plaane, kuid napib tegudest.

"Vaikselt tekib see tunne, et ma ei taha enam plaane kommenteerida. Ma tahan kommenteerida valmistulemusi ja ma tahan kiita häid valmistulemusi," sõnas ta.

Järgmisel nädalal on oodata Tallinna tehnikaülikoolilt tellitud uuringu tulemusi, mis muu hulgas selgitavad, miks punane värv teedelt koorunud on.

"Tahaks rohkem tegusid ja tulemusi juba näha. Seda plaanide juttu on päris palju aastaid juba kuulatud, nüüd oleks aeg tulemusi näha," ütles Rannala.

Tema sõnul on parim lahendus samuti füüsiline eraldus teistest liikujatest.

"Ilma füüsilise eralduseta rattarada ei anna tegelikult mitte midagi juurde, ta lihtsalt kulutab värvi ja tekitab turvatunde moodi asja rohkem, aga pikad uuringud on näidanud, et ilma füüsilise eralduseta tegelikult turvalisus ei kasva," rääkis Rannala.