Ministeeriumi teatel on laagrite eesmärk õpilaste õpimotivatsiooni ja vaimse tervise turgutamine ning üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamise toetamine.

Riigieelarvest toetatavad laagrid on mõeldud 1.-12. klassi lastele ning kutsekoolides õppijatele. Raha saavad taotleda koolide ja huvikoolide pidajad, koolid sõltumata nende omandivormist, ülikoolid kui ka noorsootöö ja huvitegevuse pakkujad.

Laagri tegevused tuleb kavandada ja/või viia läbi haridus- ja noortevaldkonna koostöös. Õpihuvilaagri ühe vahetuse kestus on kolm päeva kuni viis ööpäeva. Toetus ühe osaleja kohta on maksimaalselt 120 eurot ja osalejale peab laager olema tasuta. Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2021.

Õpihuvi turgutamise vajajad tuleb leida laagri korraldajal

Laagri jaoks toetust loodab saada näiteks erahuvikooli Mängukool pidaja Ivika Suigusaar.

"Meie panime enda programmi esimeseks päevaks eesti keele tunni, saame tuttavaks, intervjueerime teisi ja koostame laagri projekti ehk meie raamatu ja iga lehekülje peal natukene kirjutame igast lapsest, kes on laagrisse tulnud. Mis on tema huvid, Mis on tema ootused sellelt suvelt ja järgmisest aastast, mis olid tema mured. Selline intervjueerimise vormis üksteisega tuttavaks saamine," kirjeldas Suigusaar oma laagris kavandatavat.

Nii tahab kolmepäevase laagri jooksul Suigusaar tõsta 3.-4. klassi laste huvi ka loodusõpetuse ja inglise keele vastu. Suigusaar loodab kaasta õpilasi, kes on distantsõppel kõige rohkem kannatanud.

"Ma arvan siin on kõige suuremad abimehed just kooliõpetajad, klassijuhatajad, kes seda seisu enda klassis kõige paremini teavad. See on väga õige, kui praegu reklaamida välja tasuta õpihuvi laager, siis ilmselt, kes ees see mees. Võib-olla need, kes seda abi kõige rohkem vajaksid, ei jõuagi nimekirja."

Laagri planeerimist on ka alustanud Tartu Ülikooli teaduskool. Teaduskooli peaspetsialist Jaanus Sepp ütles, et kuigi nad on ka varem teadusteemalisi laagreid korraldanud, peab tänavu rõhku panema just suhtlusele.

"Mis on varasematest laagritest meelde jäänud, on filosofeerimine õpilastega. Ehk siis enesejuhtimine, eneseanalüüs, et nende oskuste arendamine juhendaja eestvedamisel, et jõuda õigete küsimusteni. Vaadata enda sisse ja leida sealt need vastused, mis aitavad tulevaseks eluks kaasa. Enesekontrolli mõttes on igati kasulikud kogemused. Seda me plaanime ka see aasta teha."

Sepp lisas, et kui teaduskooli vastu tunnevad tihti huvi loodusainetes andekamad õpilased, võivad ka südikamad lapsed olla sel aastal distantsõppe tõttu kannatanud. Kuidas täpselt laagrit reklaamida nii, et sinna jõuaks need, kes täna abikätt vajavad, tuleb Sepa sõnul veel arutada.

Õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Kristin Pintsoni ütles, et kindlasti ei tohiks laagrid olla järeleaitamise tunnid.

"See ei ole see ootus, mis õpilastel on. Tegelikult ikka peaks toetama kooli õppe poolt, aga rohkem isegi seda vaimse tervise poolt, et õpilastel tekiksid sotsiaalsed kontaktid. Just põhikooli noored, 5.-8. klass on siin kõige haavatavamad."