Suurimad õpihuvilaagrid said riigilt mitusada tuhat eurot toetust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Rakett 69"-teemalistele laagritele eraldati pea 1,3 miljonit eurot. Autor/allikas: Kalev Smidt

Haridus- ja teadusministeerium eraldab üle 7,3 miljoni euro õpihuvilaagrite korraldamiseks, et distantsõppel õpiraskustesse sattunud lastel õpihimu tagasi tuua. Suuremad laagrid said toetust 120 000 eurost kuni 1,3 miljoni euroni.

Kõige suurem summa ehk üle 1,27 miljoni euro läheb Kvark Unicornland OÜ-le, mis hakkab korraldama "Rakett 69"-teemalisi laagreid. AHHAA kodulehe järgi on kokku on kavas teha 600 laagrit üle Eesti, kus keskendutakse teaduse populariseerimisele.

Suuruselt teise summa, 325 200 eurot saab Amalt Finance OÜ, kes korraldab Harjumaal ja Ida-Virumaal laagreid venekeelsetele noortele.

Laagrikorraldaja selgitas ERR-ile, et laagrite idee on näidata, kuidas koolis kohustuslikus korras õpetatavaid teadmisi saab hiljem kasutada tööalases elus. Laager koosneb nii õpi- kui ka meisterdamistundidest.

249 600 eurot saab MTÜ Urban Style, mis korraldab olenevalt vahetusest nii matemaatikale, loodusõpetusele, kehalisele kasvatusele kui ka ühiskonnaõpetusele suunatud laagreid. Plaanis on siduda ka ettevõtlusõpet.

Laagrite läbiviija Peeter Taim ütles ERR-ile, et esimene vahetus Harjumaal Liipa talus sai juba läbi ning kokku on plaanis teha veel üheksa erinevat vahetust. Ta selgitas, et laagrites kasutatakse n-ö peidetud õpetamismeetodeid.

"Kui oled ettevõtja ja sul on vaja toetust, siis selleks, et saada rahastust, peab mingi osa raha ise sisse panema, omafinantseeringu, näiteks kümme protsenti. Aga kuidas neid protsente arvutada? Selleks peab koolis enne matemaatikat õppima," selgitas Taim lihtsustatud näite abil eri eluvaldkondade ja õppeainete sidumist.

Tema sõnul on lisaks õpihuvi otsesele taastamisele läbi õppetegevuse oluline ka laagri õhkkond, mis motiveerib noori sügisel tubli olema.

Suuruselt neljas summa makstakse MTÜ-le Vabaettur, kes saab HTM-ilt 153 600 eurot. Laagrikorraldajat ERR-il tabada ei õnnestunud, kuid kodulehe järgi tegeleb MTÜ maletundidega korraldamisega. HTM-i dokumentidest selgub, et avalduses oli laagri tegevusvaldkonnaks märgitud kehaline kasvatus, tehnoloogia ja loodusained.

Hariduse Edendamise SA saab riigilt 127 560 eurot ning selle raha eest viiakse erahuvikoolis HuviTERA läbi nelja eri tüüpi laagreid.

Tuuli Hiiesalu, kes on üks laagi läbiviijatest, selgitas ERR-ile, et laagrites on lisaks õpiharjumuse tagasitoomisel suur rõhk suhtlemisel ja liikumisel.

"Kuna distantsõppe ajal on suhtlemiskool see, mis on jäänud vajaka, siis meil on kõikides laagrites palju suhtlemist /---/, 5.-9. klassi laagri ajal pakume ka filosofeerimist," lisas ta.

Laagrid on nii 1.-4. kui ka 5.-9. klassi õpilastele ning need toimuvad Tartu linnas ja Tartumaal Peedu koolis. Need hõlmavad nii väljasõite kui ka erinevaid õpi-, loovus- ja kogemustegevusi.

Enim keskendutakse loodusainetele

HTM-i pressiesindaja Liisa Tagel ütles ERR-ile, et üldjuhul on laagrites kavas tegeleda korraga mitme ainevaldkonnaga.

"Kõige rohkem lõimitakse loodusaineid, kehalist kasvatust, sotsiaalaineid ja kunstiaineid. Laagrites läbiviidavate tegevustega pööratakse aga tähelepanu ka üldpädevustele, õpimotivatsiooni kujundamisele ja vaimse tervise toetamisele," selgitas ta.

Ta tõi välja, et kui vaadata eeldatavat osalejate arvu, on kõige rohkem laagrikohtade taotlusi loodusainete valdkonnas, kus on märgitud üle 48 500 noore. Enim laagreid korraldatakse teisele kooliastmele ehk 4.-6. klassi lastele. Kokku saab raha 504 laagrit, mis kaasavad üle 63 000 õpilase.

"Toetusmeetmest korraldatavad laagrid peavad olema osalejale tasuta ning suur osa laagritoetuse taotlejaid küsis osaleja kohta maksimaalse summa ehk 120 eurot," lisas Tagel.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: