"Alutaguse vald hakkas ehitama linnusesse peoplatsi, kuid me ei saanud lasta sinna otse maapinnale põrandat peale ehitada. Kaevamistööde käigus tuli välja palju huvitavat," sõnas Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai.

Merilai sõnul võib juba näha müürikäigu treppe ning välja tuli ka küllaltki haruldane, aukudega kerishüpokaustahju plaat. Kaks päeva kestnud välitöid juhtis arheoloog Villu Kadakas.

Samuti kaevati jõeni surfid, mis tõid esile kaldakindlustused. "Kui varem nägid linnuse varemeid uudistamas käinud vähemteadlikud huvilised vaid kolme seina, siis nüüd hakkab seal saama pilti ette kogu linnuse suurusest. Sest säilinud seinad on tegelikult vaid sisemise hoone seinad, mida ümbritses omakorda välismüür. Välitööde käigus sai kinnitust välismüüri olemasolu. Tulid välja ka müüri kolm torni, neljas on veel leidmata," rääkis Merilai, kelle sõnul on leiud veel nii värsked, et pole selge, millal saab põhalikumate töödega edasi minna.

Vikipeedia andmetel rajati Vasknarva ordulinnus 1349. aastal, kuid samal aastal pihkvalaste sõjakäigu ajal see hävitati. Ajavahemikus 1427-1442 ehitas Liivi ordu linnuse endisele kohale üles. Linnus purustati arvatavasti 16. sajandi lõpus.