Protesti sündmuste suhtes avaldati täna ka otse välisministeeriumisse kutsutud Valgevene suursaadikule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valgevene suursaadik Vjatšeslav Katšanov oli esmaspäeva pärastlõunaks kutsutud välisministeeriumisse. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et selle eesmärk oli anda talle üle protest, et sellised rahvusvahelise õige rikkumised on absoluutselt vastuvõetamatud ning seavad ohtu tsiviilisikute ohutuse.

"Teise küsimusena loomulikult tõstatame ka selle ajakirjaniku kinnipidamise, kes reisilennukilt mahavõtmise järel peeti kinni ja nõuame selle isiku vabastamist," ütles Liimets enne saadiku ministeeriumisse jõudmist.

Liimetsa sõnul tõstatab Eesti esmaspäevasel Euroopa Liidu ülemkogul küsimuse, kas Valgevene õhuruum on tsiviillendudele turvaline. Samuti lubab Liimets, et ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena otsitakse võimalusi teemat julgeolekunõukogus arutada.

"Euroopa Liidus on töölaual praegu Valgevene suunaline neljas sanktsioonide pakett ja selle sanktsioonide paketi eesmärk oli küll eelnevalt teine, kuid kindlasti on ka sellel mõju Valgevene režiimile mitte selliseid samme astuda," sõnas Liimets.

Endine eurosaadik ja praegu Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurina töötav Indrek Tarand ütles, et Lukašenko ilmselt Lääne reaktsiooni ei karda, sest ta on õppinud sellega tegelema. "Ta teab, et see küll tuleb, aga see on selline moraalne. Ja moraali poolt hukka mõistetud olla, see ei ole talle mitte uudne situatsioon," lausus Tarand.

Tarandi sõnul peaks Eesti eelkõige Euroopa Liidu ühtse välispoliitika raames aktiivsust üles näitama, ehkki raske on teha midagi sellist, mis Lukašenko võimu kõigutaks. Et tsiviillennuki vastu üldse selline samm ette võeti, näitab Tarandi sõnul seda, et Valgevene tegutseb Moskva toel.

"Ma olen aru saanud kiirest vaatlusest, et Vene kodanikud selles operatsioonis osalesid reisijatena ja küllap siis ka jälgijate-nõuandjatena," lausus Tarand.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) lisas, et veel ei ole teada, kes need neli Venemaa kodanikku olid, kes Minskist edasi Vilniusesse ei lennanud. "Aga on väga loogiline, et Valgevene presidendi selline käitumine oli kooskõlastatud Venemaa poolt," sõnas Mihkelson.

Mihkelson märgib, et tema hinnangul oli tegemist riikliku lennuki kaaperdamisega ja riiklikult toetatud terroristliku tegevusega. Reaktsioonina tegi Mihkelson koos Läti, Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Poola, Ameerika Ühendriikide, Iirimaa ja Ühendkuningriigi parlamentide väliskomisjonide esimeestega ühisavalduse, mis kutsus üles Minskis arreteeritud ajakirjanikku Raman Pratasevitšit ja teisi poliitvange viivitamata vabastama. Samuti toetati uute sanktsioonide kehtestamist.

"Kõik see jultunud käitumine tuleneb sellest, et isehakanud president Lukašenko lubab endale täna kõiki vahendeid selleks, et oma võimu hoida. Ma arvan, et me ei ole kehtestanud piisavalt valusaid sanktsioone veel kõigi nende suhtes, kes rakendavad selliseid meetodeid," rääkis Mihkelson.