Ligi ütles valitsuse poolt ministeeriumitele ülesandeks antud kärpeplaane kommenteerides, et 60 miljonit eurot pole suur summa, kuid kusagilt tuli praegusel valitsusel alustada, et eelmise valitsuse tegematajätmisi kompenseerida.

"Me ei tee midagi eriskummalist. Mida me kummalist tegime, oli tänavune eelarve, see oli kõige suurema struktuurse miinusega terves Euroopas. /.../ 6,5 protsenti struktuurset defitsiiti on see, millega me peame maadlema," lausus ta.

Ligi hinnangul on on riigi rahanduse üldpilt väga kole ning kokku tõmmata on vaja palju rohkem kui 60 miljonit, ja mitte ainult seetõttu, et riigieelarve struktuurset seisu parendada.

"Eksperdid ka kinnitavad: üleinvesteerimine on praegu kahjulik. Eesti (riik) on olnud Euroopa suurim investeerija. Eelkõige ehituses. Riigi osa on  meil väga suur ajal, kus ehitusbuum on käegakatsutav, kus öeldakse lepinguid üles, sest uus leping on parem, pole saada ehitusmaterjale. Riigi ülekulutamine on hävitav erasektorile," lausus Ligi.

Ligi sõnul on praegu arusaadav osa poliitikute üleskutse makse tõsta, kuid koalitsioon on kokku leppinud, et seda teed ei minda.

"See on jah alternatiiv, kuhu Eesti on teel olnud, maksutõusude poole, sest on ära söödud reservid ja sihik on massiivselt paigast. 2019. aasta seisuga oli meil 2,1 protsenti struktuurselt SKP-st miinust, see on kaitsekulude jagu. Siis tuli kriis otsa. Õnneks on kokku lepitud, et makse tõstma ei minda, minnakse vigu parandama ja sihikut õigeks seadma. Tasapisi tasakaalule lähenetakse. Aga eelarve tasakaalust pole juttugi ja mingist Eesti erilisest masohhistlikust kärpimisest pole juttugi," rääkis Ligi.

Ligi hinnangul saab Eesti majanduskasv olema pärast kriisi kiire.

"Majanduse ülespõrge saab olema tugev, sest meil on vaktsineerimisega hästi. Küsimus on, kas rahvusvaheline majandus taastub, Eestil on seda hädasti vaja. Euroopa on vaktsineerimises olnud natuke unine, aga liigub selgelt sinna suunas, et sügisel ei ole see enam põhiküsimus," lausus ta.

Ratas ei peaks presidendiks kandideerima

Presidendivalimiste kohta ütles Ligi, et temal ei ole midagi Kersti Kaljulaidi jätkamise vastu, kui Kaljulaidi ühiskonda polariseeriv stiil tähendab, et tal on vajaliku poliitilise toetuse leidmine keeruline.

"On ka teisi, (näiteks) mõni naisterahvas, kes mängiks hästi välja," lisas Ligi.

Jüri Ratase võimaliku kandidatuuri kohta märkis Ligi, et Ratas ei tohiks end kandidaadiks pakkuda kahel põhjusel.

"Ma loodan, et ta näeb kahte asja: et erakonna esimehed ei kandideeri presidendiks. Sellega nad hülgaksid oma erakonna. Keskerakonna probleem on praegu reiting, enne kohalikke valimisi suur probleem. Ratasel endal seda probleemi ei ole, aga ta näeb vaeva, et erakonna üldist seisu parendada. Teine asi: mitte ükski erakond ei vaja oma sildiga presidenti, see hakkab erakonna võimalusi ainult sööma. Hakkab ka presidendi võimalusi sööma, kui tal on erakonna silt küljes," rääkis Ligi.