USA-l ei ole Eestis suursaadikut ka viis kuud pärast presidendivahetust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Seni pole teada, kes Ameerika Ühendriikide saatkonda Eestis juhtima hakkab Autor/allikas: SCANPIX / Wavebreakmedia ltd

Ameerika Ühendriikidel ei ole juba ligi kolm aastat Eestis suursaadikut ning saatkond ei osanud ka öelda, millal esinduse uus juht võiks selguda. USA poliitika ekspert Andreas Kaju leidis siiski, et viis kuud ei ole piisav aeg, et jaanuari lõpus ametisse saanud president Joe Biden pidanuks jõudma kõik vabad ametikohad täita.

"USA suursaadiku valimise protsess kestab. Ootame, millal saame seda isikut pärast valiku- ja kinnitamisprotseduuride lõpuleviimist Tallinnas tervitada," ütles USA saatkonna pressiatašee Mark Naylor reedel ERR-ile.

"Ühendriigid jäävad president Joe Bideni administratsiooni ajal pühendunuks tugevale partnerlusele Eestiga ja koostööle julgeoleku tugevdamiseks, demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, jätkusuutliku arengu julgustamiseks ning globaalse kliimakriisiga tegelemiseks," kinnitas Naylor.

USA suursaadik Eestis James D. Melville teatas 2018. aasta juuni lõpus, et astub ametist tagasi, tuues põhjusena esile president Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil. Trump valis küll uueks suursaadikuks William Ellison Graysoni, kelle kandidatuuri USA senat ka mullu augustis kinnitas, kuid Eestisse ta ei jõudnudki.

Ameerika Ühendriikide Tallinna-saatkonna pressiesindaja Mark Naylor ütles jaanuaris ERR-ile, et 20. jaanuaril ametisse astunud president Biden valib Eestisse uue suursaadiku kandidaadi. Tänaseks ei ole teada, kas ta on uue kandidaadi juba leidnud.

USA tavade kohaselt nimetab president sageli suursaadikuteks oma poliitilisi liitlasi või heldeid annetajaid, kes teda valimiskampaania ajal toetasid. Tavaline on, et poliitiliselt valitud suursaadikud esitavad presidendi vahetumisel tagasiastumisavalduse ning uus administratsioon saab võimaluse nimetada ametisse oma kandidaadi.

Arvestades, et uus president peab täitma võimuvahetusega vabanenud kohad oma administratsioonis, sealhulgas ka välisministeeriumis, võis eeldada, et uute saadikute leidmine ei toimu väga kiirelt.

Karjääridiplomaat Melville'i nimetas ametisse USA üle-eelmine president Barack Obama, ta andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 2015. aasta detsembris.

Kaju: Bidenil on vaja täita tuhatkond ametikohta

USA poliitika ekspert Andreas Kaju rääkis ERR-ile, et ehkki maikuu hakkab juba lõppema ning tundub, et Bideni ametisse saamisest on pikalt aega möödas, on see aeg siiski lühike, arvestades seda ametnike hulka, keda uus administratsioon peab leidma.

"Bideni administratsioonil tuleb täita hinnanguliselt umbes tuhat ametikohta, sealhulgas sadakond suursaadiku positsiooni, mille hulgas on ka enamus olulisi partnerriike Euroopas," rääkis Kaju. Kõigile kandidaatidele on vaja enne nende esitamist kuulamiseks senati välissuhete komitees teha ka taustakontroll. Pärast komitee heakskiitu peab oma nõusoleku kandidaadile andma ka senati täiskogu.

Andreas Kaju Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Lisaks teeb Bideni ülesande keerulisemaks ka see, et ta on lubanud püüda saavutada ametikohtade täitmisel tasakaalu kõigi erinevate vähemuste vahel. "Ehkki see pole lõpuni võimalik, ta ikkagi püüdleb selle poole ning seetõttu võib sobivate kandidaatide leidmine võtta ka rohkem aega," märkis Kaju.

Veel raskendab presidendi ülesannet see, et USA välisteenistujate assotsiatsioon, mis on sisuliselt diplomaatide ametiühing, on soovinud, et poliitiliselt nimetatud suursaadikute osakaal ei ületaks 30 protsenti. Viimaste presidentide ajal on poliitiliselt nimetatud suursaadikuid olnud 40 protsendi ümber.

Küsimusele, kas Eestile oleks sobivam karjääridiplomaat või poliitiliselt nimetatud suursaadik, tunnistas Kaju, et otse niimoodi ei saa öelda. "Eestis on USA-l olnud nii poliitiliselt määratud saadikuid kui ka karjääridiplomaate. Aga arvestades seda, mis meie piirkonnas toimub, võiks karjääriteenistuja võib-olla parem olla," leidis ta.

"Aga me ei saa alahinnata ka poliitiliselt nimetatud saadikuid, kuna need inimesed on sageli suure kogemustepagasiga, juhtinud suuri organisatsioone. Küsimus on selles, milline on nende motivatsioon ja kui hästi neid varustatakse Washingtonist juhistega," lisas Kaju.

Lisaks võib presidendile lähedalseisev suursaadik olla kasulik ka seda silmas pidades, et president Trumpi ajal koondati varasemast rohkem võimu Valgesse Majja, jättes riigidepartemangu otsustamisest kaugemale, selgitas Kaju.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: