Tallinki nõukogu esimees Enn Pant: kõik inimesed ei saagi endaga hakkama

Foto: Priit Mürk/ERR

Kai ääres igavleva reisilaeva tühjas restoranis räägib Tallinki suuromanik Enn Pant, kas tema firma on kukkumise äärel, mida ta arvab viimase 15 kuu piirangutest ja valitsuste otsustest, Eesti poliitikast ja 60 miljonist eurost, järgmisest presidendist ja et kõigil inimestel ei lähe ühtemoodi hästi.

Tallinki reisilaevas Baltic Queen on 927 kajutit ja pardale mahub 2800 reisijat. Siin oleks ruumi näiteks kõigile Narva linnas registreeritud töötutele või peaaegu kõigile Setomaa valla elanikele. Aga Tallinna-Stockholmi liinile ehitatud laev seisab tühjalt sadamas, koridorid ja tantsubaarid mõjuvad pimedas tühjuses kummituslikult, restoranide pliidid on külmad ja autodekile on pääsukesed pesa teinud.

Millise pilguga vaatate omanikuna kai äärde tardunud suuri tühje reisilaevu, mis on koroonapiirangute sadamas köitega kinni?

(Mühatab)

Kurvalt, kindlasti. Midagi rõõmsat siin ei ole.

"Ettevõtlus on nagu jalgratta sõit, seisma ei tohi jääda, muidu kukud," ütles teie kaasosanik Ain Hanschmidt. Kui kaugel on Tallink kukkumisest?

Ei usu, et oleme kukkumise äärel. Aga loomulikult, seoses selle erakordse olukorraga oleme püüdnud kohaneda nii palju kui võimalik. Neid liine, mida sõita ei saa, sealt on inimesed maha kirjutatud ja laevad seisma pandud. Neid liine, mida saab, neid sõidame edasi.

2019 sõitis Tallinki laevadega ligi 10 miljonit inimest, aasta hiljem 3,7 miljonit. On see kivina langemise tunne?

On ikka, pole küsimustki. Keegi poleks osanud arvata, et nii juhtub.

Seega veelkord – millal Tallink uksed kinni paneb?

Meie vaatame ikkagi positiivselt ettepoole. Loodan, et koos vaktsineerimiste ja kõigi muuga saab turism uuesti hoo sisse.

Tegelikult ei ole inimeste soov reisida kuhugi kadunud. Lihtsalt riiklikud regulatsioonid on praegu nagu need on.

Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA) prognoosib, et tänavu lendab võrreldes 2019. aastaga 52 protsenti reisijaid, järgmisel aastal 88 protsenti ja tsiviillennunduse reisijate osa taastub 2023. aasta lõpuks. Kas laevakompaniidel võiks minna sama hästi?

Kas 2023 või 2024… Ka meie prognoosime, et kui ei juhtu uuesti midagi eriskummalist, siis selleks ajaks on [tegevus] tagasi, jah. Kuid loomulikult võtab see [taastumine] aega rohkem kui üks aasta.

Kui palju on koroona teie ärist seni võtnud, eurodes?

Eelmise aasta kahjum oli üle 120 miljoni ja enne seda tegime 70-80 miljonit kasumit, siis… 200 miljonit [kahjumit] aastas.

Kaks aastat tagasi töötas Tallinkis 7200 inimest, täna alla 4000, seega 3000 on koondatud. Kui palju te neile mõtlete, et kas ja kust nad uue töökoha leiavad, mis neist saab, kui Tallinki väravast välja lähevad?

Jah… Nende inimeste seas on ka minu tuttavaid ja sõpru, kõigist on kahju. Aga teha ei ole midagi.

Tõsi küll, riik on tulnud appi nii Soomes, Eestis kui ka Rootsis, kus inimestele makstakse koondamishüvitisi ka riigi poolt. Soomes ja Rootsis on meil palju inimesi, keda ei ole koondatud, aga nad ei käi praegu ka tööl ja saavad palka riigilt.

Toomas Sildami intervjuu Enn Pandiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

15 aastat tagasi – 2006 – ostis Tallink Soome laevafirma Silja Line ja tõusis Läänemere põhjaosa suurimaks laevakompaniiks. Kust see julgus teil tuli?

Kui mina [1996] Tallinki tulin ja hakkasin firmat üles ehitama, olid mul kogu aeg suured ambitsioonid. Enamus inimesi ei uskunud seda, aga mina uskusin, et saame hakkama ja saime ka.

Mida skeptikud kartsid?

Noh, neid on kogu aeg olnud… Sellised no-man'id on alati väga suure au sees. (Muigab)

Kui tellisime esimese laeva, ütles esimene artikkel Äripäeva esiküljel, et Tallink läheb koos uue laevaga pankrotti. Jne. Ikka kirjutati, et Silja on Tallinkile liiga suur suutäis.

Aga tuleb välja, et ei olnud.

Kirjeldage, milline on üks tüüpiline no-man.

See, kes iga asja peale ütleb, et seda ei tohi teha, seda ei või teha, te ei saa sellega hakkama, te olete äpud jne. Ja kui saad hakkama, ütleb: jah, aga oleks võinud ka teisiti minna.

(Naerab)

Kas Silja ostu võiks piltlikustamiseks võrrelda tähenduse poolest näiteks olukorraga, kui Estonian Air oleks ostnud soomlaste Finnairi või skandinaavlaste SAS-i?

Jaah, võibolla mingil määral võiks ka nii mõelda. Vaieldamatult oli tol ajal Soomel kolm suurt kaubamärki, rahvuslikku uhkust – Nokia, Finnair ja Silja Line. Loomulikult oli ka Soomes mingil määral šokk, et eestlased ostsid ära nende ühe kaubamärgi, ühe rahvusliku uhkuse.

Tegelikult oleme seda kaubamärki alles hoidnud, isegi edasi arendanud. See on ikka soomlaste uhkus, siiamaani.

Pidu suurtehingu 15. aastapäeva puhul praegu vist ei peeta?

Ei. Ei ole pidude aeg.

Enne kriisi tahtsite üle võtta Singapuri lennujaama duty-free äri, kuid ei võitnud. Nüüd pühite kergendusest laupa, ei nii läks, üks suur mure koroonaaja seisakus vähem?

Jah, see oleks olnud küll väga suur peavalu. Hästi läks, et nii läks.

(Naerab)

Aga üritate sinna kunagi tagasi minna?

Ikka. Seisma ei saa jääda. Alati tuleb edasi püüda.

Kuivõrd on koroonaaeg teis hirmu tekitanud?

Minus eriti ei ole. Alguses oli muidugi šokk, kui laevad pidid seisma jääma. Aga kui istusime maha ja hakkasime arutama, mis edasi saab ja mis on plaan B, siis kui selle saime enda jaoks paika, on selle järgi mindud ja ei ole mingit hirmu.

Aga täiesti isiklikult… Olete mõelnud, et sul võib olla palju tahes miljoneid pangaarvel, aga kui COVID-19 tuleb, ei saa sa ennast sellest vabaks osta?

Mõtlesin, et oleks vedanud, kui saanuks kohe kiiresti läbi põdeda, siis ei peaks rohkem sellele mõtlema.

Samas ei tea, kuidas läbipõdemine oleks olnud.

Jah… (Vajub mõttesse) Tõsi, see on ka tõsi.

Toomas Sildami intervjuu Enn Pandiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas valitsused on koroonaajal teinud rohkem õigeid või rohkem valesid otsuseid?

Saan öelda ainult oma seisukoha. Minu arvates on tehtud väga palju valesid otsuseid, kõigi valitsuste poolt.

See, kuidas koroona esimene laine aeti üles eelkõige tänu meediale, eriti just sotsiaalmeediale, aga number üks on siin CNN.

Loomulikult on koroona suur pandeemia, aga meil on pandeemiaid olnud ka varem, gripipandeemiad igal aastal jne. Okei, me ei teadnud sellest [koroonast] nii palju, kuid need sammud, mis tehti, need lockdown'id – mina arvan, et kõvasti pingutati üle.

On see üks lõputu kõikumine piirangute ja vabaduste vahel?

Kindlasti on, jah.

Olete mõnikord mõelnud, et uskumatu, inimesed lepivad nii lihtsalt ainumõeldavaks peetud vabaduste äravõtmisega ja lausa nõuavad valitsustelt uusi piiranguid?

See on huvitav situatsioon. Kui vaadata valitsuste piiranguid, siis üpris paljud on poolsoovituslikud, sest nad teavad, et juriidiliselt ei ole neil õigus selliseid piiranguid kehtestada.

Vaatan huviga… Meie oleme muidugi maailmas väiksed tegijad, Tallink ja Eesti. Aga mind huvitab, kas tulevikus hakkavad rahvusvahelised suured korporatsioonid esitama arveid riikide valitsustele selle eest, mida valitsused oma lockdown'idega korda saatsid. Kui see arvete esitamine tuleb, siis need tulevad väga suured arved ja pikad kohtuprotsessid.

Teie saate kõigist piirangutest aru?

Ei, loomulikult ei saa. Keegi ei saa, ma arvan.

Olen ka koroonaajal natuke ringi käinud, näinud maailma ka mujalt poolt ja võin öelda, et igasugust mittetegemist ja lollust põhjendatakse nüüd koroonaga. See on kõige lihtsam.

Mõni näide?

Olin ühes hotellis, kus ei olnud käterätikuid, sest need ei olnud pesumajast saabunud. Siis öeldi, et tänu koroonale neid ei ole. Järgmine päev olid.

Või võtame teistsuguse näite… Olen tennisest väga huvitatud, aga tennises keelati ära paarismäng. Kaks inimest ei tohtinud kahe inimese vastu mängida, ainult üks ühele. Tenniseväljak on nii suur, et sinna mahub mitu muud väljakut, inimesed ei saa üksteisega üldse kokku, aga keegi ametnik arvas, et üks ühele võib mängida, kaks kahele ei või, isegi kui need kaks on mees ja naine, õde ja vend jne. See oli pikka aega keelatud, kuni korraga saadi [selle mõttetusest] aru ja lubati tagasi.

Miks te kohtusse ei läinud?

Ei jõua kõigega kohtus käia. (Puhkeb naerma)

Kui palju oli veel juhtumeid, kus ta mõtlesite – no miks küll?

Neid oli ikka väga palju. Ei arva, et ainult mina, paljud inimesed küsisid: miks see on keelatud, kui see on lubatud jne.

Kõik tenniseklubid üle Eesti helistasid, kuna olen tennisega seotud, et miks, miks te ei võitle selle vastu? No mida sa võitled, kui lähed ministeeriumi ja sulle öeldakse: kui veel sõna võtate, siis me keelame üldse ära. Ongi kõik.

See oli väga distsiplineeriv?

Väga. (Muigab)

Rohkem ei võtnud sõna?

Ei võtnud, jah. (Turtsatab)

Kas tõepoolest peab ka Enn Pant kuulama, kui ministeeriumi ametnik ütleb, et aitab nüüd küll, ärge rohkem õiendage?

Eks me kõik ikka vahel kuula. (Muigab)

Linnateatri etenduses "Kant" jõuab meieni filosoofiline lause Königsbergist: kui ma ei tea, siis ma usun. Iseloomustab see ka koroonapiiranguid, et me ei tea, kas kõik neist aitavad viiruse levikut tõkestada, aga usume, et neist võiks abi olla?

Nii ja naa. Eks enamus piiranguid ole ülddistsiplineeriva iseloomuga. Kõigil piirangutel väga täpseid teadmisi taga ei ole.

Kuidas teie suhtute näiteks maski kandmise kohustusse?

Mind see ei häiri. Varasemalt olen üpris palju veetnud aega Aasias ja seal kanti maski ka enne koroonat, sest [õhu] saastatus oli liiga suur.

Minul maski kandmise vastu midagi ei ole.

On's mask osa koroonaaja viisakusest, nagu teretamine ruumi astudes või noa ja kahvliga söömine?

Tundub jah, niimoodi. Ma ei mõtle, kas see hoiab midagi ära. Aga olen palju näinud – inimene läheb, tahab aevastada, võtab maski eest, aevastab ja paneb maski ette tagasi. Et mask jumala pärast mustaks ei saaks.

(Naerab)

Toomas Sildami intervjuu Enn Pandiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Elate te endiselt talvel Tais ja suvel New Yorgis?

Ei, praegu ei ela, sest Taisse ei saa sisse ja New Yorki ei saa ka sisse.

Nii te ei oskagi öelda, kuidas on Bideni USA teistmoodi kui oli Trumpi USA?

Eks ma natuke tean…

Tuleb välja, kui vaadata Bidenit, siis justkui pidid kõik piirid pagulastele lahti minema ja justkui nagu ei tehtudki neid lahti. Ja kui varem rääkisid demokraadid, et Trump ajab lolli juttu, et viirus läks välja Wuhani laborist, siis nüüd räägib Biden täpselt sama juttu.

Ega neil suurt vahet olegi. (Muigab)

Kui palju te mõistate neid, kes koroonapiirangute vastu meelt avaldavad?

(Ohkab) Mina ei kiida seda heaks.

Siin olen ma küll seda meelt, et need inimesed võiksid natuke vaadata, mis toimub haiglates, kuidas medpersonal töötab ja siis mõelda, kas on ikka mõtet minna välja jõurama.

Protestijaid on igal pool, igas riigis. Mõned inimesed ongi professionaalsed protestijad, kes heal meelel protestivad ükskõik mille vastu, kui keegi neid kaasa kutsub. See on üks inimõigus, et sul on õigus oma häält teha, kuigi meil ei ole Hyde Park'i… Ma ei arva, et seda peaks ära keelama. Ei pea.

Protestijate oponendid heidavad ette, et meeleavaldajad tahavad vabadust, mitte vastutust. On see õige etteheide?

Mingil määral küll, jah.

Kõigi riikide populistidel on praegu vist kuldne aeg, sest õhk on vandenõuteooriatest tiine ja on palju uusi asju, mille vastu meelt avaldada?

Jah, kindlasti.

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene on kriitiline Eesti vaktsineerimise tempo suhtes, tema arvates on see aeglane. Aga teie?

Mina olen Paavoga ühel meelel, oleme sel teemal temaga palju suhelnud. Kui vaatame teisi riike… Sõidan Prantsusmaale Anett Kontaveidile ja Kaia Kanepile kaasa elama. Prantsusmaal on iga regiooni kaupa igapäevaselt olemas kogu informatsioon – palju on vaktsiine laos, palju homme saab teha jne. Meil hoitakse neid numbreid nii kohutavalt saladuses. Meil on nagu ametnike kinnine ring, kes ei anna infi välja ja nagu tahaks hoida defitsiiti. Müstika.

Olete oma järeltulijaid ametnikke halvasti kasvatanud ja õpetanud, enne kui ise Eesti avalikust teenistusest ära tulite.

Ju siis tuleb tuhka pähe raputada. (Turtsatab)

Kas Tallinki töötajad peavad end võimaluse korral laskma vaktsineerida?

Jah.

On see neile kohustuslik?

Ei ole kohustus, aga on soovituslik.

Ja kui keegi laevapere liikmetest ütleb, et ei taha lasta end vaktsineerida, ei taha, et Bill Gates'i kiip talle sisse pannakse?

Ma ei tea, et meil oleks neid, kes seisavad nii konkreetselt [vaktsineerimisele] vastu.

Kui ta töötab seal, kus võib mittevaktsineerituna seada ohtu meie reisijate tervise, siis tuleb ta paigutada sinna, kus reisijatega kokku ei puutu, meil on erinevaid töökohti. Aga iga teenindaja kohustus oleks, et ta ei seaks ohtu nende tervist või elu, keda ta teenindab.

Toomas Sildami intervjuu Enn Pandiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuidas teie saate aru, miks Soome hoiab töörännet endiselt lukus?

See on tõeline müstika.

Ma ei saa aru, miks Soome valitsus seda teeb. Võibolla on see protektsionism – oma teenindajate, oma restoranide toetamine… Natuke naljakas on see kõik.

Mõned ütlevad, et see on seotud Soome kohalike valimistega, et enne valimisi ei taheta töörännet avada.

Jah, seda räägitakse kõige rohkem, et poliitikud ei julge enne valimisi midagi teha.

Kuidas Eestis on? Kas poliitikud julgevad enne valimisi midagi teha?

(Muigab) Meil võetakse ka siis neid otsuseid vastu väga vaevaliselt.

Kas nõustute riigikohtu esimehe Villu Kõvega, et koroona muutis hirmutavalt palju, näitas, kui habras on see mugav ja luksuslik lääne tsivilisatsioon ning paljuräägitud rahvaste sõprus ja koosmeel?

Kindlasti. See, kuidas möödunud aasta kevadel kukkus Euroopa Liidu ühtsus kokku, kui kõik oma pesadesse sulgusid… Nüüd on sellest õpitud kõvasti.

Olete saanud nii Eesti kui ka Soome valitsuselt 100 miljonit eurot kriisilaenu. Tallink on nii suur, et sel ei saa lasta põhja minna, või?

Ei saa öelda, et see oleks vaid Tallinki küsimus…

Tallink on ainult üks osa majandusest, nii Eestis kui ka Soomes. Toetuspakett ei olnud ainult Tallinkile, seal on samuti palju teisi firmasid. Ja Soomes ei ole me üldse nii suured. Iseenesest arvan, et see [toetamine] on õige, raha ja otsus on ju Euroopa Liidu poolne, mitte Eesti või Soome valitsuse poolne. See on õige, et Euroopa Liit vähemalt nii palju teeb, et ei lase majanduse põhitegevusi pankrotti minna.

Jaanuaris 2019 küsisin, kas te Eesti riigikogu valite, mille peale kohmasite, et võimalik. Valisite?

Valisin küll.

Jäite valimiste tulemusega rahule? Reformierakond võitis, Keskerakond oli teine, aga tegi valitsuse.

(Naerab) Eks need poliitilised mängud sihukesed on.

Olen püüdnud end poliitikast kaugemal hoida.

Poliitika saab teid ikkagi kätte, mõjutab ettevõtte tegevust.

Jah, mingil määral küll… Poliitikas näed erinevaid asju. Oli aastaid, kui Keskerakond võitis, kuid valitsuse tegid Reformierakond, Isamaa ja sotsid. Praegu oli vastupidi, eks asjad nii käivadki.

Kuidas teile Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit tundus?

Inimesena ei olnud mul nende suhtes midagi positiivset, eriti EKRE retoorika suhtes. Majanduslikult tehti palju positiivseid otsuseid.

See valitsus langetas kange alkoholi aktsiisi, mis oli Tallinkile ju väga meelepärane otsus.

Mitte ainult Tallinkile. Ükski riik ei taha, et tema piiril oleksid [odavama] alkoholi kauplused. Aga nad langetasid ka kütuse aktsiisi, et meie autod ei sõidaks mujale tankima.

Majanduslikult oli neil palju positiivseid otsuseid, aga teine pool oli inimõiguste ja inimvabaduste pool.

Andke nüüd praegusele valitsusele, Reformi- ja Keskerakonna koalitsioonile nõu, mida teha kütuse aktsiisiga?

Minu käest nad nõu ei küsi. (Turtsatab) Aga kui nad kuulutasid välja maksurahu, siis nad võiksid seda pidada. Kõigi maksude osas.

Valitsus tahab kärpida 60 miljonit eurot riigieelarvet. Kas teie saate aru, miks seda koroonakriisi ajal tehakse?

(Paus) Ei saa.

Olen riigi rahanduses natuke näppupidi sees olnud…

Ikka kahe jalaga.

… võibolla isegi nii. See 60 miljoni kärpimine on rohkem nagu näo tegemine, praeguse eelarve struktuuri ja suuruse juures.

Andke see eelarve siia ja ma teen selle kärpe viie minutiga ära, ongi tehtud ja klaar.

Kust te kärbiksite?

Võtke kõigepealt ministeeriumide kantslerid ette, neil kõigil on kindlasti kuskil tagataskus igaks juhuks paar miljonit [eurot]. Ja siis on iga ameti juhil, iga allüksuse juhil veel… On küll neid kohti, kui on tahtmist kärpida.

Ega kärpimine tähenda kellegi lahti laskmist või koondamist. Natuke peaks tõmbama jälle juhtimisohja trimmi ja ongi kõik klaar.

Tallink lasi kasutada oma kõnekeskust, et inimesi vaktsineerimiskutsetega läbi helistada. Nüüd võinuks te enda kostile võtta kaitseväe ja politsei orkestrid?

(Hakkab naerma)

Kaks miljonit eurot aastas.

Meie jääme praegu ikka oma liistude juurde.

(Naerab)

Võibolla valitsus siiski peaks lahtise pilguga maksude peale vaatama ja nõustuma, et mõnda neist – ma ei mõtle aktsiise – võiks ühistes huvides ka tõsta?

Ma ei oska öelda, kas meil on kohti, mis on nii kohutavalt alarahastatud. Meil on tohutult suur riigiaparaat. Kui vaatame, palju on riigis töötavaid inimesi ja palju neist töötab riigisektoris – see on väga-väga suur number. Meil ei ole riigikapitalismi…

Neid kärpekohti on küllalt, ma ei tea, et keegi nii palju puudust tunneks, et oleks vaja makse tõsta ja kuhugi juurde anda.

Toomas Sildami intervjuu Enn Pandiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

1990 lõpetasite Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal, kolm aastat hiljem olite juba rahandusministeeriumi kantsler. Millisena teie siis Eesti tulevikku ette kujutasite?

Vaat siis oli tõesti raske. 1993. aastal oli Eesti riigi eelarve kolm miljardit Eesti krooni ja taotlusi esitati, kui õigesti mäletan, üheksa miljardi eest. Siis oli vaja neid kärpida. (Turtsatab)

Kui palju oleks kolm miljardit krooni praegu?

200 miljonit eurot. (Praegu on Eesti riigieelarve maht 12,7 miljardit eurot, toim)

Millisena tulevik siis tundus või kas tulevik näis üldse olevat?

Ei olnud hullu midagi…

Väga paljudele pidi ütlema "ei" ja valitsus pidi tookord tegema väga raskeid valikuid, aga tänu sellele jäi Eesti kroon püsima ja majandus hakkas arenema. Toetusi ei olnud ja kes ise ei suutnud hakkama saada, läksid pankrotti.

Millised olid tollased kõige valusamad valikud?

Väga suur küsimus oli siis põllumajanduse toetustes. Tolle aja peaministrit [Mart] Laari sõimati, et ta tapab Eesti põllumajanduse. Ei ole tapnud. (Muigab) Hoopis õitseb. Praegu läheb põllumajandusel hästi, koos Euroopa Liidu toetustega.

Ebaefektiivsetest kolhoosidest läks enamus pankrotti, aga kes ei läinud, nendest said efektiivsed majandid.

Augustis põrisevad trummid, sest Eesti tähistab iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Kuidas Eestil on läinud?

Oleks patt kurta. Minu arvates on läinud väga hästi.

Vaatame ikka, kus me 30 aastat tagasi olime, kui mõtlesime, et jõuaks kasvõi Euroopa kõige kehvemast majandusest mööda. Nüüd oleme jõudnud Euroopa keskpaika, oleme rahvuslikult koguproduktilt Portugali tasemel. 30 aastat tagasi olnuks selle pakkumine täielik utoopia.

Meil on väga hästi läinud.

Kõigini pole see jõudnud, osa inimesi ütleb, et Eestil on riigina hästi läinud, imekena, aga minul küll ei ole.

See on tõsi, et kõigil ei lähegi ühtemoodi. Aga kui vaatame, kui palju on elu edasi läinud, siis arvan, et külma ja nälga meil küll keegi ei pea kannatama. Enamusel inimestel on mobiiltelefon taskus, 1990. aastatel oli väga paljudes peredes tõsine küsimus veel värvitelekas.

Jah, on neid, kes kannatavad puuduse käes, neid tuleb aidata, aga keskmiselt võttes on meil ikka väga hästi läinud.

Saate te aru neist, keda Eesti edust ilmajäämine muudab trotslikuks ja tigedaks?

(Ohkab)

Neist tuleb aru saada, ega neile saa seda ette heita. Kõigil ei lähe nii hästi, kõik ei oska niimoodi.

Saan aru küll, et on inimesi, kes ei ole enda hakkamasaamisega rahul, on selle pärast kibestunud.

Kuidas neid lohutada?

Väga raske küsimus. Ma ei tea.

Kahjuks ongi elu nii seatud, et kõik inimesed ei saagi endaga hakkama. Siin on see koht, kus riik peaks aitama kaasa.

Paide Teater toob kodulinna keskväljakule 33 inimest, kes kuu aja jooksul peavad seal kokku 33 tulevikku otsivat ja vaatavat kõne. Eesti esikohtunik Villu Kõve tõdes oma kõnes, et ühiskond on liikunud mõneti ootamatult kõige meile mittemeeldiva ala- ja naeruvääristamise ning tasalülitamise poole, sallimatuse poole. Kui palju teie olete sellist sallimatust tundnud?

Üldse? Oo, ikka väga-väga, kohutavalt palju.

Aga sellega ma ei saaks küll nõustuda, et ühiskond liigub sallimatuse poole. Arvan, et enamus ühiskonnast on liikunud ikka tolerantsuse, üksteise austuse ja lugupidamise poole.

Too vähemus on lihtsalt nii kärarikas, et torkab silma?

Agressiivne vähemus torkab alati silma.

Ja rahulik enamus ei tea, mis agressiivse vähemusega peale hakata?

Jah, pigem nii.

Aga kirikuõpetaja Annika Laats nimetas Paide keskväljakul maailma katkiseks paigaks ja meid kõiki katkisteks inimesteks, igaüks isemoodi küürakas. Ta kutsus meid kujutlema paremat maailma ja tervemat inimest. Kui katkine tundub maailm teile olevat ja kui küürakad meie selles maailmas?

Sellel kirikuõpetajal on õigus oma arvamusele. Minule küll ei tundu, et me nii katki ja nii küürakad oleme.

Olete tähele pannud, et augustis või septembris valitakse Eestile uus president?

Jah, ikka.

Ja olete te mõne inimese puhul mõelnud, et vaat teda tahaks küll Eesti presidendiks?

Pigem olen kõrvalt vaadanud, et huvitav, kui kaua nad kaklevad. (Naerab)

Küsimus on, mida me presidendist tahame saada. Kas tahame teda Eesti näona väljapoole, nagu oli [aastatel 2006-2016] Toomas Hendrik Ilves või tahame saada teda sissepoole, rahva isana, nagu [aastatel 2001-2006] Arnold Rüütel.

Milline oleks teie eelistus – kas rohkem välja- või sissepoole pööratud Eesti president?

Pigem rohkem väljapoole. Jah, ma arvan, et see on okei, kui ta on väljapoole näha ja tunda.

Kas tänavu detsembris võiks koroonaajale juba leevendusi olla?

Arvan, et leevendused peaksid tulema lähikuudel, lähinädalatel on ehk vara öelda. Ise arvame, et osa laevu saame suvel või vähemalt suve lõpus sõitma. Vaatame positiivselt, et sügisel võiks asi enamvähem normaalsuse piires olla. Aga hilissügisest usun ja loodan, et on kindlasti.

Kus kaetakse detsembrikuus pikk laud?

(Üllatunult) Ei tea…

Enn Pant 25 aastat Tallinkis. Kas seda tähistatakse?

Ah-ah… On ka nii, või?

Detsembris 1996 asusite ASi Hansatee ehk Tallinki juhatuse esimeheks.

(Rehkendab mõttes) Jah, on küll. (Naeratab) No vaatame, jõuame sinnani, siis mõtleme.

Autor tänab laeva Baltic Queen meeskonda külalislahkuse ja abi eest, et intervjuu sai toimuda tühja laeva valgete linadega restoranis, kuhu oli serveeritud kohv ja vesi.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: